Ta leiab, et on ülimõistlik, et lapsed pöörduvad ise koolis juhtkonna poole, et lihatoitude kõrval oleks valikus ka taimetoitu. "Selles ei ole mitte midagi erakordset ja minu teada on väljaspool Eestit paljudes maades nii, et on võimalik saada taimetoitu eraldi. Meil on see ehk uus trend, aga minu jaoks enam ammu mitte."

Pajusaare naine ja tütred liha ei söö. "Aga nad ei ole sugugi mitte puhtalt taimtoidulised, sest nad söövad muna ja kala." Ta tõdes, et tänu sellele on nende peres toidulaud isegi mitmekesisem. "Kuna mina söön liha, siis mul on erakordne abikaasa, kes teeb tihtipeale õhtul kolme erinevat toitu."

Pajusaar märkis, et tänapäeva noored on väga teadlikud ja uurivad, mis mujal maailmas toimub, uurivad tervislikku aspekti ja loomade väärkohtlemise kohta. "See on kõik on mingil hetkel andnud noortele teadmise, et aga miks ma pean seda liha sööma."

Ta tõdes, et tema tütardel on seoses taimetoitlusega olnud koolis üsna keeruline. "Seal ei ole sellist toitumist, mis neile sobiks. Aga nad on kuidagi hakkama saanud." Ta lisas, et praegu on välja kujunemas suundumus võtta omale lõuna kooli ise kaasa.

Pajusaare sõnul on peres tekkinud tasakaal seoses taimetoitlusega iseenesest. "Keegi ei käi peale. Mina ei aja oma lihajuttu ja ega mind ka ei sunnita. Aga ma olen leidnud põnevaid taimetoite, mis mulle ka meeldivad. Ma aeg-ajalt üllatun. Näiteks on meil taimne lasanje, mis maitseb täpselt samamoodi kui hakklihaga lasanje."

Üks, millest ta kaugenenud on, on sealiha söömine. "Aga ära ei ütle, kui mõnikord ikkagi pannakse sealiha ette või on eriti ahvatlev või tore roog, siis küll ma söön. Aga minu lihasöömine on pigem kana- ja võimalusel loomaliha."

Pajusaar ütles, et kiusatusi liha süüa tema naisel ja tütardel tulnud ei ole. "Nad on ikkagi selgelt taimetoitlased, erandiga kala. Keda nad petavad? Ega meil ei käi mingi perekonnasisene tsirkusemäng. Kui neil satuks mõni lihatükk täna suhu, siis see võiks olla ääretult ebameeldiv kogemus."