11 aastaga on Boomtown muutunud üheks Suurbritannia suurimaks festivaliks. Rose ja Marcus on festivali püsikülastajad, kes võtavad üritusele kaasa telgi, vihmariietuse tüüpilise Inglise suve tarbeks ja narkootikumid. "See ei ole peamine, me tuleme muusika pärast, aga uimastid võimendavad siin veedetud aega," sõnasid nad ja kinnitasid, et kõik tundub nendega parem. "Mõned lähevad liiga kaugele, võtavad liiga palju ja siis kannatavad, aga meie tarvitame mõistlikult."

Uuringud näitavad, et umbes pooled Briti muusikafestivalide külastajad kasutavad keelatud aineid. Marcus ja Rose tõid oma varud salaja sisse kehaõõnsuses. Neil on kaasas MDMA-d, mis on ecstasy toimeaine, ketamiini, mis on meelelahutuslikul otstarbel kasutatav anesteetikum, ja kanepit. "Meie ei võtaks iial festivalil mõnda uut uimastit, neid kasutame mugavas keskkonnas kodus, peol või koos sõpradega, et testida, kuidas see meile sobib."

Rõõmsa fassaadi varjus on traagiline ajalugu. Vahemikus 2010 – 2016 suri festivalil uimastite tõttu neli inimest. Üks neist oli 2013. aastal hukkunud Ellie Rowe, kes jõi kaks õlut ja tõmbas ühe triibu ketamiini. Tema ema Wendy ja õde Iona käivad nüüd igal aastal Boomtownis teda mälestamas ja teavitust tegemas.

Boomtown värbas erupolitseinik Paul Bunti ning ehkki seadus justkui ütleb, et festival peaks narkotarbimise platsil välistama, saadi koos aastakümneid uimastite vastu võidelnud võmmiga peagi aru, et lähenemist tuleb muuta. "Arvatakse, et kui võimalikult palju narkootikume konfiskeerida, siis on neid kohapeal vähem ning see on ka tõsi, aga see tähendab, et nad hakkavad kohapeal diilerit otsima," selgitas Bunt.

Festival on loobunud nulltolerantsist, kus kõik tingimata ära korjatakse, ning keskendutud teavitusele. Loogika on lühidalt – kui tingimata peab tarbima, siis vähemalt turvaliselt. Nii ongi ühelt poolt festivalialal elustamisvõimekusega välihaigla, teisalt välilabor, kus testitakse väravas konfiskeeritud ja vastavatest amnestia prügikastidest leitud uimasteid. Kui ringleb miskit eriti ohtlikku, antakse avalik hoiatus siltidel ja sotsiaalmeedias.

Samal nädalalõpul toimuval Zürichi tänavaparaadil pidutseb miljon inimest ja otse keset seda kõike on avalik uimastitestimise teenus, mida rahastab kohalik omavalitsus. Pidutsejad astuvad oma uimastitega otse telki ja politsei lubab neid mitte vahistada. Kui uimastid on üle antud, täidetakse kõigepealt dokumendid. Siis töödeldakse tableti või pulbri proovi vedelal kujul ja analüüsitakse koostist. Korraldajad ütlevad, et üritusel, kus on testimine, pole veel ühtegi narkosurma esinenud.

Ka Boomtownis tegutses eelmistel aastatel avalik narkotestimine, millega kaasnes amnestia, et politsei külastajat ei vahista. Tänavu jäi teenus paljude pettumuseks viimasel hetkel ära, sest seda korraldav MTÜ ei saanud kõiki vajalikke lube. Kompromissina pakub ühing uimastialast nõustamist, mis on tavaliselt testimisjärgne etapp.

Peale Šveitsi ja Suurbritannia tehakse sarnaseid katsetusi osalise amnestiaga muusikafestivalidel veel 11 Euroopa riigis.