Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus: linnaarhitekt peab inimest iseenda eest kaitsma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus avaldas, et kliimasoojenemine on teema, mis mõjutab ka linnaplaneerimist ning mõnes mõttes on linnaplaneerimise ülesanne linlasi iseenda eest kaitsta.

"Kliimasoojenemisest hargnevad kõik probleemid edasi ja linnaplaneerimine mängib siin üht kõige suuremat rolli," ütles Arjus Raadio 2 rubriigis "Tartu vaib".

Arjuse sõnul on planeerijaeetika küsimus, kui palju ja kas üldse peaks linna planeerima. "Planeerija peab hindama ohtlikke situatsioone, vaatama ette mitukümmend aastat ja ka rohkem ja sättima samme nii, et inimene ei teeks iseendale halba. Ta peab inimest iseenda eest kaitsma," ütles Arjus.

Arjus ise kolis Tartusse ligi kaheksa aastat tagasi, olles enne seda elanud pikalt Tallinna erinevates piirkondades. "Tartusse tulles ma ei tundnud Tartut peaaegu üldse," rääkis Arjus, kes peab Tartut väga linlikuks linnaks. "Ta on hästi kompaktne ja inimesed lävivad siin palju kiiremini ja vahetumalt," selgitas Arjus.

Ta lisas, et kuigi paljud peavad Tartut aeglaseks, on tema hoopis teisel arvamusel. "Mina näen, et siin on võimalik toimetada, tegutseda ja tööd teha palju kiiremini, sest inimesed on üksteisele palju lähemal," arutles ta.

Arjus ütles, et Tartul on geograafiline pluss, sest ta on kompaktselt arenenud. Teisest küljest tuleb tugevalt hoida ka planeerimiskunsti. "Inimene on mugav, ükskõik, kui väikses kohas sa ei ela, siis kui sul on auto akna all ja sul on seda mugav kasutada, siis sa seda teed," lausus ta.

Arjus tõi näite ajast, mil ta elas Kadriorus, kus naabrid käisid ka kõrvaltänava kohvikus autoga. "Kompaktsus on voorus, aga voorusest lähtuvalt me peame mõistma, et me peame inimeste harjumusi suunama, et mitte lasta mugavustesse inimesi. Me anname rohkem võimalusi, et sõita rohkem rattaga ja käia jalgsi, mis tähendab, et meil on vaja väga turvalist ja tõhusat kergliiklusvõrgustikku," selgitas Arjus, et näiteks suvel avatud rattaringlus tõi linnaruumi uskumatu muutuse.

Arjus naeris, et kohati on linnaplaneerimine ka tänamatu töö, sest inimesed seisavad tihti muutustele vastu. "Kui vaadata pehmeid meetodeid, mida me Tartus kasutame, kuidas inimeste käitumist muuta ja arvamust linnaruumi muuta, siis siin on väga head avaliku ruumi projektid valmis saanud," rääkis ta ja tõi näiteks Roosi ja Anne tänava ümberkujundamise või raudteejaamahoone väljaku rajamise. "Need projektid on hämmastaval kombel toonud palju positiivset kirjavahetust. Enamasti me saame muresid ja kaebusi, aga sellised objektid panevad inimesed tõesti kirjutama ja tänama," lausus ta.

Arjus on aga elevil, et linnavalitsus on alustanud toiminguid südalinna kultuurikeskuse läbimõtestamiseks, kuhu peaksid kolima uus linnaraamatukogu ja kunstimuuseum. "See on küll selline objekt, mis ma näen, et võiks täiesti uue hingamise tartulikule Tartule anda," ütles Arjus. Tema sõnul tuleb projekti teha targalt. "Ja seal kiirustada ei tohigi. Seda parem asi sellest saab," rääkis Arjus, et tegemist pole kindlasti lähiaastate projektiga.

Toimetaja: Rutt Ernits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: