Koomik Stewart Johnson sõnas, et suur osa filmis toimuvast ei vasta tegelikult tõele. "Haiglas toimuvad stseenid on päris asjad, aga muu on ilukirjandus," selgitas ta ja lisas, et kuna tema emakeel on inglise keel, siis otsustasid nad ka kogu filmi teha ingliskeelsena. "Kui inimene tahab vaadata filmi, siis ta ei taha seda vaadata võõrkeeles, seega inglise keel on kõige parem keel, milles filmi teha."

"Koomikuna laval olemine on samuti näitlemine, aga hoopis midagi muud," tõdes ta ja rõhutas, et tal ei olnud filminäitleja kogemust. "Iga minut pidin midagi uut õppima, aga ma usun, et sain hakkama," ütles Johnson, lisades, et kui ta proovis enda stand-up lavastustes munandivähist nalja teha, siis oli see inimeste jaoks šokk ega mõjunud seetõttu naljana. "Kui nad maksavad selle eest piletiraha, siis nad teavad, mida oodata."

"Ma mõtlen munandivähist iga päev," selgitas ta ja tõi välja, et samamoodi mõtleb ta igapäevaselt oma laste ja vanemate peale. "Ma ei taha öelda, et munandivähk on nagu pereliiga, aga see oli väga suur osa minu elust," mainis koomik ja nentis, et praegu on tal hea meel, et on vähist lahti saanud.