Iduettevõtja Jüri Kaljundi taaselustab Eesti vigurlennunduse traditsiooni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

45-aastane Jüri Kaljundi on tuntud iduettevõtja. Selle kõrval on ta üks kahest Eesti trikilendurist, kes puhub elu sisse meie vigurlennundusele. "Pealtnägija" toimetaja Taavi Eilat mitte ainult ei rääkinud Kaljundiga, vaid katsetas mehe piloodioskusi enda nahal.

Jüri Kaljundi oli 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses üks neid inimesi, kes tegi Eestis start-upe, ilma et eestlased üldse teaks, mis need start-upid üldse on. "Täna minu firma on Weekdone. Me oleme üks selline väikene, aga Eesti kasumlikemaid tehnoloogia start-upe," selgitas Kaljundi ETV saates "Pealtnägija".

Mustamäelt pärit Kaljundi õppis Tallinna 32. keskkoolis ja jõudis tänase erialani tehnikaülikooli inseneri õpingute kõrvalt tööle asudes. "Minu töö sai alguse aastal 1994, kui ma läksin tehnoloogiaülikooli tudengina tööle veebi arendama. Aitasime teha ühe Eesti kõige esimese kommertsiaalse veebisaidi aastal 1994. See oli huvitav selle poolest, et me olime kõige lõpuks kõige kuulsam selle poolest, et olime põhikoht, kes avaldas Estonia huku inglisekeelseid nimekirju," meenutas Kaljundi.

Sealt edasi on Jüri seotud kümnekonna erineva IT-firmaga, neist tuntumad MicroLink, personaliotsingu sait CV-online või start-up ideede kiirinkubaator Garage48. Viimased seitse aastat arendab Jüri planeerimis- ja eesmärgirakendust Weekdone. 15 töötajaga ettevõtte aastane käive on kaks miljonit ja turg peamiselt USA-s.

Taastab vigurlennunduse traditsiooni

Paadunud looduse sõbrana on Jüri enda südameasjaks võtnud ka kliimaprobleemid, mida lahendab mõttekaaslastega Kooslooduse nime all.

"Mulle ainult jutu rääkimine ei meeldi. Me mõtlesime kohe sõpradega koos, kellega me selle tegime, meil on seal mitu kaasasutajat, et mida saaks praktiliselt ära teha, et meie kliima või loodus paremini ennast tunneks," selgitas Kaljundi.

Veelgi hoogsamalt tunneb Jüri ennast aga taevas peadpööritavalt trikitades. Igal võimalikul vabal hetkel, kui ilm lubab, tõmbab ta tunked selga ja lükkab Rapla külje all Kuusikul angaarist välja 1975. aasa lennuki Pitts S-2A. Jüri on Eesti teadaolevalt üks kahest erapiloodist trikilendur ja sellega sisuliselt Eesti vigurlennunduse traditsiooni taastaja.

"Kunagi kümme-kakskümmend aastat tagasi, siin Raplas oli kümneid ja kümneid Yak52 vigurlennu lennukeid. Ja kunagi neid Vene lennukeid hakati maha kandma ja kogu see Rapla on siin endine ALMAVÜ ja DOSAAF-i lennuväli tegelikult. Kui see struktuur ära kadus Eesti iseseisvudes, siis kadus meie vigurlennutraditsioon ka tegelikult ära," selgitas Kaljundi.

Kevadest sügiseni korra nädalas taevasse tikkuv mees lendab peamiselt üksi, kuid on ka olukordi, kus lõbusõidul lennutab võõraid või enda sõpru. Üks Jüri kaasreisija on olnud Skype'i eksjuht ja praegune Veriffi arendusjuht Tiit Paananen, kes ka ise piloot, kuid tegeleb peamiselt langevarjuhüppajate õhku viimisega.

"See oli väga-väga avardav kogemus. Kui agressiivne sa pead olema, et kõiki neid manöövreid korralikult seal teha," arutles Paananen.

Kõige ekstreemsem juhtum on Kaljundi sõnul olnud, kus üks kinni seotud silmadega tütarlaps toodi lennuki juurde oma tüdrukute õhtul. "Esimene ehmatus oli muidugi väga suur, aga ma arvan, et mul ei ole olnud teist kaasalendajat, kes oleks nii palju naernud ja rõõmu tundnud sellest lendamisest," tõdes Kaljundi, lisades, et tihti küsitakse, kas tõesti tuleb juba maanduda, võiks kauem lennata.

Vigurlennu piloodi õpetuse ja diplomi sai Jüri Inglismaalt ning mehe tase on sedavõrd kõva, et õhujõudude 100. sünnipäeval kutsuti Ämarisse hävitajate kõrvale trikke tegema ka tema punane tiivuline. "Inimestele see väike punane vana lennuk on alati väga tore vaadata ja mõnele meeldib palju rohkem kui sadu miljoneid maksev hävitaja," tunnistas Kaljundi.

"Pealtnägija" vigurlennul 

Ka "Pealtnägija" kasutas Kaljundi lahkel loal võimalust peadpööritavatest trikkidest osa saada.

"Kõige lihtsm asi, mida me teeme, on sõlm. Vahest öeldakse ka surmasõlm, aga surmaga siin midagi ühist ei ole. Sõlm on see, kus lennuk lihtsalt lendab 360 kraadi kõigepealt üles, siis tagasi, siis alla ja moodustab sellise ringi," kirjeldas Kaljundi üht tuntumat trikki lennunduses.

Teine asi, mida koos "Pealtnägija" toimetajaga prooviti, on trikk nimega haamer. "Võtame kiiruse sisse, lendame lennukiga otse üles ja lendab nii kaua, kuni lennuki kiirusel läheb nulli, sest see mootor ei jõua teda enam ülespoole viia. Siis see lennuk hakkab natukene peaaegu saba ees alla vajuma ja siis me laseme tal lihtsalt kukkuda üle ühe tiiva nina allapoole- Lähme uuesti otse allapoole ja tuleme välja," selgitas Kaljundi.

Kolmas asi asi, mida tehti, oli üle oma telje pööramine. Kui tavalennuk pöörab 30 kraadi, siis trikilennuk lausa 360 kraadi. "Ja huvitaval kombel see on tegelikult see manööver, mis inimestel kõige rohkem südame pahaks ajab ja see on seotud eelkõige selle visuaalse poolega," ütles Kaljundi.

Kuna lennates saab eksida sisuliselt vaid korra, on tegevus trikilenduri sõnul väga rutiinne. Kaljundi sõnul sõbrad tema pärast ei muretse, küll aga ema. "Ega seal muud ei olegi, kui tuleb siis seletada, et see põhineb teatud õpitud asjadel ja nagu üldiselt statistika näitab, et lennundus ikkagi on üks kõige turvalisemaid liikumise viise. Ikkagi autoga Tallinn-Tartu maanteel juhtub õnnetusi palju rohkem," lausus Kaljundi.

Toimetaja: Rutt Ernits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: