Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhtivteadur Tõnnu Jonuks oli toonud "Ringvaate" jaoks välja hulga esemeid, millel kasutati erinevatel müstilistel eesmärkidel, põhiliselt küll ravitsemiseks. "Näiteks on siin hõbesõled, mis on tahtlikult maha viilitud ning seda hõbevalget on kasutatud siis mingi ravijoogi tegemiseks," ütles ta ja lisas, et seda segati veega ja joodi haiguse peletamiseks sisse. "On ka paar väga ägedat kirjeldust, kuidas keegi olevat murdnud käe või jala ära ning sõi selleks terve preesi ära."

Luumurdude ravimiseks kasutati kunagi samamoodi ka vaskmünte. Maagilise kogu kõige kaalukam osa on aga kividel. "Neid kutsutakse ravimaades kõrvakivideks, väidetavalt kui kõrvad olevat haiged, siis aeti kas see kivi ise kuumaks või tilgutati siia peale kuuma vett, pärast mida pisteti kivi teravam ots kõrva."

Jonuski sõnul pärinevad enamik leiud meie vanavanemate ajast. "Kui me mõtleme oma tänapäeva kultuuri peale, siis kasutatakse samasuguseid kivisid praegugi," ütles ta ja tõi välja, et kivid ning eriti kristallid on ka praegu populaarsed. "Kuigi kristalle saab poest osta, siis võib ka lihtsalt põllul ringi käia, otsida ja mõne ilusa fossiili taskusse pista."