Plastiuurija Karoliine Korol: me manustame nädalas pangakaardi jagu plastmassi
Saates "Hommik Anuga" on pühapäeval külas Eesti Rahva Muuseumi plastmaterjalide konservaator Karoliine Korol, kes vaimustub materjalist, mis ei ole moes.
"Plastmassist ei ole üldse populaarne vaimustuda tänapäeval enam," ütles saatejuht Anu Välba.
"Sellepärast ma vaimustusingi, et olla natuke teistmoodi," vastas Karoliine Korol. "Tegelikult ma õppisin Soomes ja puutusin kokku sellise uue alaga nagu plastmasside konserveerimine."
Eestisse naastes avastas ta, et siin sellise asjaga ei tegelda. Korol leidis oma niši.
"Tõtt öelda ma ei ole nõus sellega, et plastmass on kurja juur. Võibolla on kurja juur, see, kes on ta loonud," nentis Korol. "Aga plastmass on tegelikult äärmiselt tänuväärne materjal, mis on meile meie tänapäeva arengutaseme andnud ja ilma milleta me poleks elu sees näiteks Kuul ära käinud. Ilma selleta ei saaks ka inimesed meid täna hommikul telekast vaadata."
Aga maailmas oleks kakssada looma- ja linnuriiki rohkem, oponeeris Välba. "Tõsi," nõustus Karoliine Korol, "aga see ei ole otseselt plastmassi süü, et ta teeb oma tööd nii hästi, kui ta teeb. Probleem on selles, mismoodi inimene teda kasutab ja inimese kalduvuses asju üle toota ja üle tarbida."
Karoliine Korol rääkis ka plastmassi tervistkahjustavast mõjust. "Me tarbime plastmassi mikroplastidena, mida me silmaga ei näe." Tema sõnul tarbime me nädalas viis grammi plastmassi, mis teeb sama välja nagu panna pangakaart võileivale ja järada see endale sisse.
"Me saame seda kraaniveest, pudeliveest, riietest, me sööme seda sisse ja me hingame seda sisse," rääkis Korol. Plastkiud on meie pleedides, fliisides, toidus ja need kiud satuvad maailmamerre ja loodusse ka iga pesumasinatäie pesuga.
Kuula veel näiteid ja vaata kogu intervjuud videost.