Tallinnas sillutati Eesti esimene teelõik plastasfaldiga
Kolmapäeval pandi Tallinna kesklinna maha Eesti esimene jupp plastist asfalti. Tehnoloogia, mille abil plast asfaldisse pannakse, pärineb tegelikult kaugelt Šotimaalt. Algne idee aga tuleb veel kaugemalt.
Plastasfaldi leiutaja Gordon Reid rääkis, et algne idee tuli ühelt tema sõbralt, kes oli käinud Indias ja näinud seal prügimäel prügis tuhnijaid.
"Nad korjasid prügimäelt plasti, toppisid seda maanteeaukudesse, süütasid põlema ja plast sulas seal augutäiteks. Kui ta Indiast tagasi tuli, siis saime kokku. Ma olen ehitusinsener ja me saime kokku ühe meie kolleegiga, kes tegeleb jäätmekäitlusega ja leiutasime toote, mida saab asfaldile lisada," rääkis ta.
"Sinna läheb selle võrra vähem bituumenit. See vähendab fossiilkütuste osa ja aitab ka süsinikku siduda. Loodetavasti on ka teedel palju parem sõita. Meil oli vaja laboris terve aasta pingeliselt tegutseda, et asfaldisegu sisse õiged polümeerid leida. Kolm aastat on meil õige segu olnud. Seda müüme me nüüd terves maailmas," lisas Reid.
Aegade jooksul on üritatud tee sisse panna nii puitu, klaasi kui ka kõike muud, rääkis Verston Ehituse tegevjuht Veiko Veskimäe. "Aga nendest initsiatiividest ükski ei ole olnud selline, mis oleks läinud väga massidesse. Plastil on kindlasti selle võrra oluliselt suurem potentsiaal, kuna see on ka väga suur probleem tervikuna ühiskonna jaoks."
Veskimäe sõnul protsess iseenesest väga keeruline ei ole. "Lihtsustatult võib öelda, et asfaldi sisse läheb kuskil 5 protsenti bituumenit ja omakorda kuskil 5–10 protsenti sellest bituumenist on võimalik asendada plastiga."
Peale plasti läheb bituumenisse nn kiirendi või lisaaine, mis kõik omavahel kokku liimib. "Põhimõtteliselt nad sulavad kõrgel temperatuuril bituumeni sisse ära ja tegelikult kogu tehnoloogiline protsess selles seisnebki," lisas Veskimäe.
"Meil on eriline polümeeride segu. Kõik pärinevad plastjäätmetest. Need segatakse asfaldisegusse asfaldi tootmispaigas. Seal toodetakse see asfalt valmis ja sillutatakse sellega teid," rääkis Reid.
75-meetrise teelõigu plastasfaldiga katmiseks kulub umbes 5000 plastpudeli purustatud jääki.
Veskimägi kinnitas, et nad plaanivad seda teeriba ka üle talve jälgida, et uurida, kuidas see Eesti oludes toimib ja vastu peab. "Me teeme siin hulga katseid, testime neid pärast seda laotamist, jälgime, kuidas ta loodudes käitub ning loomulikult oleme rääkimas erinevate riigi- ja eraasutustega, et neid lõike juurde teha."
Ta lisas, et neil on kindlasti plaan hakata sama asfaldisegu kasutama ka sõiduteel ja mõned sellised projektid on kavas juba lähiajal.
Toimetaja: Merit Maarits