Nurme selgitas, et Kipchoge rekordi taga oli hoolikas meeskonnatöö ja see oli eelnevalt väga täpselt välja arvutatud, kuidas tal tuleb joosta, et maraton rekordajaga lõpetada. Algselt oli plaanitud lõpetada ajaga 1.49:50, kuid mehel õnnestus lõpuotsas tempo tõstmisega viia lõppaeg 1.49:40 peale.

"Ma arvan, et talle sinna väga varu ei jäänud. See, mis jäi, selle ta tegi viimasel kilomeetril ära ja sealt see 10 sekundit ning kiireim aeg ka tuli," ütles ta ja lisas, et omaette nähtus oli see, et maailma tippjooksjad tulid Kipchoge'le võistlusele tempot tegema, et aidata tal see rekord saavutada. "Kogu see eliit-jooksukommuun tuli kokku ja toetas teda."

Peale selle aitas tal tempot hoida ka laserkiiret jooksuteele joonistanud auto. "See sõitis täpselt selles tempos, mida tal rekordi tegemiseks vaja oli. See oli nii peenelt kõik läbi mõeldud. Lõpuks kogu see kamp jooksis selle rohelise laseriviida järgi ja tegi asja ära." See oli täielik teadus, tõdes ta. "See lõi kindlasti kõvasid laineid sportiteaduse valdkonnas nii Eestis kui ka mujal maailmas."

Nurme usub, et tänu Kipchoge jooksule usuvad paljud sportlased endasse rohkem. "Tuleb kindlasti ka rekordi parandus, aga kas ta tuleb samaväärsetes tingimustes samaväärne tulemus? Ma kaldun arvama, et mitte."

Kuula ka Vikerraadio "Spordipühapäeva" lugu, kus Kipchoge saavutust kommenteerib ka Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi kehalise kasvatuse ja spordididaktika osakonna juhataja, liikumis- ja sporditeaduste doktor Martin Mooses: