Aivar Pilv: täna teeksid oma lapse kasvatamisel paljusid asju teistmoodi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Sten Teppan

Tippadvokaat Aivar Pilve poeg Marko valis oma karjääriks samuti juura. Kuigi paljud arvavad, et suureks mõjutajaks oli isa Aivar, kinnitas Marko, et tegelikult oli valik tema enda teha. Samasuguste valikute ees seisis nooruspõlves ka Aivar ise.

"Paljud kindlasti arvavad, et kuna isal oli selline amet, siis sul palju valikut ei olnud ja kodus kindlasti nii öeldi, et nüüd seda pead tegema. Tegelikult see nii ei olnud," rääkis Marko Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...", et eks isa sisimas ikka lootis, et ta juura valib, kuid karmi sundi ei olnud.

Marko sõnul tegi ta keskkooli lõpus eksamid teadlikud selle valikuga, et saaks õppida nii õigus- kui ka majandusteadust. "Tegelikult ma olin suht kahevahel veel viimase hetkeni, kuna minus on alati olnud ja on siiani huvi äri ja finantsmaailma vastu," tõdes Marko, kes otsustas viimasel hetkel õigusteaduse kasuks. "Täna ma ei kahetse seda valikut, aga ma ei välista, et tegutsen kunagi tulevikus ka millegi muuga," tõdes Marko.

Karmim ja pehmem pool

Aivar Pilv meenutas, et tema ise kaalus tegelikult noorena ka arsti ametit. "Ema ütles, et arstiks võiks õppida, kuna arstidega kokkupuude on kõigil meil olnud, aeg-ajalt tuli käia ja kuna arstidesse oli ja on väga lugupidav suhtumine. Arsti elukutse tundus alati kõrvalt vaadates olevat midagi hästi suursugust ja midagi hästi üllast, samas ka hästi keeruline ja vastutusrikas, sest sinu käes on inimese tervis ja inimese elu," rääkis Pilv.

See mõte sai aga peast pühitud, kui Aivar sattus Tartu Ülikooli kliinikusse õppepäevale. "See lõhn seal ümberringi oli niivõrd spetsiifiline ja eemaletõukav," ütles Pilv, et mõistis siis, et arstiamet pole tema jaoks.

Aivari isa soovitas pojale õigusteadust või majandust. "Minu jaoks ei olnud hetkekski kahtlust, kas majandus või õigusteaduskond, ma tundsin, et ma tahan minna õigust õppima," ütles Aivar Pilv, kellele meeldis noorena ajalugu, väitlemine ja lugemine.

Nii nagu ka Aivari perekonnas, oli Marko jaoks pere pehmem pool ema Marina ja karmim pool isa Aivar. "Kokkuvõttes ma arvan, et mõlemad on väga suure panuse andnud minu kujunemisesse. Mida sa oled ühelt või teiselt vanemalt võtnud või õppinud, seda on ise väga raske hinnata," tunnistas Marko.

Kui Aivar oli noorena musterlaps, siis Marko sõnul tuli temal vanematega ka konflikte ette. "Koolis olid õppimise teemad, jälle olid mingid asjad tegemata või kuskilt tunnist sai poppi tehtud. Mingeid väga skandaalseid asju ei juhtunud, aga nii korralik kui Aivar ma ei olnud, vähemalt ta ise peab ennast väga korralikuks," naeris Marko.

Aivar Pilve sõnul kasvas ta üles rangete reeglitega ühiskonnas, kus käituti vanemate juhiste järgi. "Täiesti loomulik, et asjad peavadki toimima mingil määral teistmoodi ja tagantjärele vaadates ma ei taha sugugi öelda, et hästi konservatiivne, vaoshoitud, hästi kindlate reeglite järgi toiminud nõukogude ühiskond ei andnud sulle väärtushinnanguid ja käitumispõhimõtteid, aga ma julgen tagantjärele öelda, et oli ikkagi liiga palju limiteeritud ja piiritletud käsitlusi," ütles Aivar Pilv, et lapsevanemana ta sai aru, et mingeid asju võib ja peabki tegema teistmoodi.

Aivari sõnul on ühiskond muutunud suuresti ka viimase paarikümne aastaga, mis paneb ümber mõtlema ka mõnedes põhimõtetes, millest tema lapsevanemana kinni pidas. "Ühel ajahetkel saad lapsevanemana aru, et mingeid asju, saab, võib ja peabki tegema teistmoodi. Täna on veel lihtsam vaadata, täna teeksid ka tagantjärele vaadates oma lapse kasvatamisel paljusid asju teistmoodi, kui sa tegid seda 20 või 25 aastat tagasi, sest ühiskond on muutunud nii palju, tõekspidamised, võimalused ja väärtushinnangud on muutunud," ütles ta.

Diskorielu 

Eluteel on ka Aivar Pilvel olnud elus mitmed valikud, mis teed edasi liikuda. 1980. aastatel oli Aivar hoopis populaarne diskor esinejanimega DJ AiPi. DJ-ametit pidas mees üliõpilaselu kõrvalt ning jätkas seda ka hiljem juristiametile lisaks. "Pärast ülikooli lõppu oli sellega raske pidama saada. Siis olid disko ja tolle aja klubivaldkonnas intrigeerivad ja huvitavad ajad ja kogu aeg tuli järjest uusi võimalusi juurde. See oli tol ajal neid võimalusi arvestades võrdluses tänase IT-maailma ja internetiga, mida ei olnud, põhiline noorte suhtlusekoht," selgitas Aivar.

Samas ei meenu talle, et oleks kunagi õigusteaduskonna lõpetamise järel mõelnud juurast loobumisele ja elukutselisele DJ-ametile. "Küll ma tunnistan ausalt, et ma ei suutnud sellest lahti lasta ja see tundus mulle väga põnev ja huvitav. Ma ei salga ka seda, et tollel ajal oli see minu jaoks siiski mingi põhitöö kõrvalt olemasolev sissetulek, mis oli tolle aja noortele oluline oma elujärje kindlustamiseks," põhjendas Aivar, miks diskoriamet tema jaoks nooruspõlves nii suurt rolli mängis.

Aivar Pilve sõnul olid DJ-d nõukogude Eestis autoriteedid, sest nende käsutuses oli Lääne muusika. "Sa pidid otsima kogu aeg allikaid, kust mingit muusikat saab. Kelle käest saab osta plaadi, vahetada plaadi, kes toob mingi lindistuse. See ei olnud nii nagu täna, et lähen internetti või poodi ja ostan sülega plaate kokku," selgitas Aivar, et seetõttu polnud diskod noorte jaoks ainult kurameerimise kohad, vaid võimalus muusikat kuulata. 

Toimetaja: Rutt Ernits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: