Milline riik oli kõige põnevam ja miks?

Kuna seekord oli riike võrreldes eelmiste kordadega terve plejaad, aga aega ainult veidi rohkem, siis katsusime inimvõimete piiril igast riigist maksimumi võtta. Kui lugeda Vene föderatsioonis läbi sõidetud vabariigid ka eraldi riikideks, siis kokku tuli riike 11, tagasiteel veel Poola, Leedu ja Läti ka juurde. 

Seekord oli minu jaoks kõige ägedam kogemus Dagestan. Kõik Kaukasuse piirkonna rahvad on väga külalislahked, aga Dagestanis meid vastu võtnud inimesed olid eriti soojad ja südamlikud. Inimesed võtsid ennast kolmeks päevaks vabaks, et näidata võhivõõrastele oma maad ja neid kostitada. Kui paljud eestlased selleks võiks valmis olla? 

Jalutuskäik koos üleelanutega Dagestani sõja jälgedes. Kurkli mägiküla oma arhailiste ja ägedate kivimajadega. Venemaa vanim mošee ja pilt islamikultuurist sai üleüldse palju selgemaks. Dagestani mäed…

Me oleme nüüd kunakid. Vaadake saadet ja saate teada mida see tähendab.

Millised on teie eelseisval hooajal toimunud reisi kogemused, mis teid üllatasid?

Huh, kogemusi tuli rohkem, kui kanda jõuab. 95 protsendi ulatuses on kogemused positiivsed. Kuigi olin keskkoolis enda arvates geograafias väga tubli, siis ikkagi üllatas Kalmõkkia asukoht maailmakaardil, seda küll juba reisi ettevalmistamise faasis.

Olin kogu aeg veendumusel, et Kalmõkkia asub kuskil seal Kasahstani ja Venemaa piirialadel, aga võta näpust. Vabandust, õpetaja Anu!

Seoses Kalmõkkiaga sai selgeks, mida on mõeldud terminiga "ääretud stepid". Esimene hammami kogemus. Venemaa ja Türgi uskumatult head ning Bulgaaria ja Moldova mitte nii head teed. Bakuu ja Tbilisi. Kalmõkkia pealinnas Elistas asuv Euroopa budistlik tempel. Ei hakka lahti seletama, saatest näeb...

Negatiivses mõttes üllatas piiriületustele kulunud aeg, mida tuli kokku ligi ööpäev. Tabeli tipus on aserite piirivalve. Ses mõttes on Euroopa piires ringiliikumine lust ja lillepidu. Veidi ajas närvi ka Kalmõkkia politsei altkäemaksuhimu. Kalmõkkia on ilmselt ainus (või üks väheseid) Venemaa osi, kus veel politsei altkäemaksu julgeb küsida. 

Kust tuli idee külastada just seda piirkonda?

Algselt oli meil plaan sõita ümber Kaspia mere, aga kui kuu aega enne starti keeldus Turkmenistan meile viisasid andmast ning nädal enne starti ei olnud Iraani saatkonnast veel kippu ega kõppu viisade kohta. Seetõttu olime sunnitud kiirelt plaanid ümber tegema. Kuna esimene pool reisist kuni Bakuuni oli paigas, siis selle asemel, et otse sõita, keerasime Bakuust lihtsalt paremale. Nii lihtne see ongi.

Meil on sõitude jaoks alati olnud kindlad kriteeriumid, mille järgi otsustame. Ennekõike peab plaan kõigile sobima, aga ka see, et see sõit on ettenähtud aja jooksul tehtav. Siis tundus olevat, aga praegu on selge, et umbes nädal jäi ikka puudu. Kuna teele jäi palju riike, kus enamus enne käinud ei olnud, siis oli otsus suhteliselt lihtne tulema.    

Kes olid sinuga reisil kaasas?

Meie seltskonna tuumik on alates Kuuba sõidust olnud üsna monoliitne. Seekord oli meid läbi aegade kõige rohkem ehk 3 autot ja 9 inimest. Osad liitusid tee peal, sest ligi kuu aega vabaks võtta on tänasel päeval paljudele keeruline. Isegi lasin alguses olude sunnil luuslanki ja liitusin sõidu kolmandal päeval Volgogradis.

Tallinnast alustasid sõitu Toomas "Pannal" Pannal, Rene "Renku" Riis, Priit "Järvekas" Järve, Indrek "Ints" Kikas ja Andrus "Saarlane" Kuusk. Mina siis liitusin Volgogradist. Bakuust tulid juurde Ranno Pajuri ja Sten Argos ning Kutaisist Mart Mere. 

Kui palju ettevalmistusi see reis nõudis?

Ettevalmistus on reisi õnnestumise alustala. Kui sul on sõbrad ees, siis riik avaneb lihtsalt. Näed ja kuuled asju, millest muidu mööda kulged. Ka eelnev lugemine ja uurimine tuleb kõvasti kasuks.

Tehnilises mõttes oli suhteliselt lihtne. Vaja oli ainult Venemaa ja Aserbaidžaani viisat, autot, toredaid kaaslasi ja aega. Seda viimast on alati vähe...  

Kaua te reisil olite ja kuidas teie lähedased sellesse suhtuvad?

Seekordne sõit oli kõigist eelmistest pikem - kolm ja pool nädalat. Eks nende reiside sättimine ja planeerimine nii, et kodused ei kannataks, on omaette teema.

Reisil olles ei tee ma kunagi:

Ma ei sea isiklikke huvisid kõrgemale ühiskondlikest. Ma ei saa seda öelda, et ma ei ole seda kunagi teinud. Võib olla on nii juhtunud, aga siis on see kas erandjuhus või pahaaimamatu õnnetus. Ma pooldan demokraatiat, aga mingitel hetkedel on reisil oluline rakendada vähemusdemokraatiat.

Inspireeriv koht jalutamiseks on:

Koduhoov ja maakodu jõekallas on väga inspireerivad. Kodust väljaspool äkki Islandi keskmaa ehk highland oma ebamaisusega.

Ma hakkasin "päriselt" reisima, kui:

vanematega viie-aastaselt Krimmis automatkal käisin. Suurt midagi ei mäleta, aga oli päris reis. Esimene iseseisev sõit aga toimus ilmselt 2000. aasta augustis Koola poolsaarele. Samal ajal käis teiselpool poolsaart Barentsi meres allveelaev Kursk päästeoperatsioon. 

Kõige muljetavaldavam vaade, mida ma mäletan, on:

Ma arvan, et see võis olla Baikali järvel, kui sõitsime paksus piimas. Paarsada meetrit enne kallast udu järsku hajus ja meile avanes püstloodis päikeses särav kalju. Siis hakkas peas ümisema Vangelise lugu "Conquest of Paradise", mis samanimelise, Kolumbusest rääkiva filmi heliribal. Praegugi tuleb pilt selgelt silme ette, kui seda lugu kuulen. Eks neid on kümneid veel, aga see tuli esimesena meelde. Ju siis see on see õige. 

Kodust eemal olles olen:

Kindlasti ei ole ma kurb. Olen tähelepanelik ja kasutan talupoja mõistust. Eemal olles suhtlen ikka kodustega, aga mitte nii tihedalt, kui võiks. 

Kui mul oleks võimalik anda nimi mõnele mäele, siis see oleks:

Universumi kõige kõrgemale mäele paneks nimeks Eesti.

Reisides söön:

Söön kõike, mida kohalik kultuur pakub. Toidukultuur on oluline osa kogemusest, mida me saame sellest riigist. Tihtipeale aga tuleb võtta seda, mida bensiinijaamast või külapoest saab, ning see tuima näoga lihtsalt alla kugistada.

Mulle ei meeldi turistid, kes:

Kõik turistid, kes suhtuvad kohalikesse elanikesse, nende kultuuri ja tõekspidamistesse üleolevalt või halvustavalt, võiksid peeglisse vaadata ja esitada endale küsimuse - miks ma siin üldse olen ja kes ma selline olen. 

Ma kannan alati reisil endaga kaasas:

Alati on mul kaasas dokument ja rahakott. Mingit talismani mul ei ole. Matkal on kaasas alati nuga ja tuli.  

Armastan autoga reisida, sest:

Tegelikult mulle meeldib samavõrra ka jalgsi või suuskadel liikuda. Või kanuuga siseveekogudel. Suur vesi tekitab minus aukartust, aga saan hakkama.

Autoga reisimine on neist muidugi kõige mugavam. Esimese kahe päevaga loksuvad asjad oma kohtadele ja siis ta ongi sinu ratastel kodu. Liikuv tükike kodumaad. Auto annab vabaduse teha spontaanseid otsuseid.