Lasteekraani vastne keskkond juhatab sisse ERR-i uue suuna voogedastuses
9. oktoobril avati Eesti Rahvusringhäälingu uus portaal Lasteekraan, mis hakkab asendama varasemat Lastejaama ning ühendab ühe portaali alla kõik lastesaated, multifilmid ning muu noorematele vaatajatele mõeldud sisu. Laiemas pildis on see aga esimene samm Rahvusringhäälingu tulevikuplaanides, kuna tavalise teleprogrammi kõrval muutub üha olulisemaks voogedastus.
Värske keskkond Lasteekraan arendab edasi klassikalise järelvaatamiskeskkonna mudelit. Kui varasemalt on sisu jõudnud veebiruumi pärast tele-eetrit, siis voogedastuskeskkonnas on ka saateid, mis pole teles veel olnudki. Näiteks jõub uude keskkonda lastefilm "Muumiaklutt Dummie läheb kooli", mis jõuab telesse alles mõne nädala pärast. Samas ootab uus keskkond taaskohtuma tele-ekraanilt tuttavate tegelastega, sest Lasteekraanis on kohal nii põrsas Peppa, lammas Shaun, Lotte, Buratino kui ka paljud teised laste lemmikud.
"Lasteekraan on lapsevanemale ühest küljest hea rahulik keskkond, sest lapse võib sinna usaldada, aga lapsele ka natukene arendav keskkond hea meelelahutusega," selgitas ERR-i voogedastusteenuse arendusjuht Toomas Luhats ja mainis, et mõned multikad ja lastefilmid on seal ka sellised, mis pole veel televisiooni jõudnudki. "Mõned võib-olla ei jõuagi."
Luhats sõnas ka, et nad nimetavad Lasteekraani uueks kanaliks, kuigi ta pole klassikalises mõttes kanal. "Me ei saa öelda, et ta on telekanal, sest seal on ka audiosisu, arhiivisisu, või Lasteekraani puhul mängud," sõnas ta ja tõi välja, et tegemist on ristmeediaplatvormiga, mis kogub endasse parima sisu. "Mingil hetkel võib juhtuda, et on mingi osa sisu, mis ongi ainult selle platvormi jaoks tehtud, täpselt samamoodi nagu praegu on mingid sarjad, mis jooksevad ainult ETV või ETV2 eetris."
Lasteekraan on aga alles esimene osa suuremast suunamuutusest. Tuleva aasta alguses avab Eesti Rahvusringhääling ka vanemale sihtgrupile mõeldud järelevaatamisplatvormi, mis toimib samal põhimõttel. "Me peame mitte ainult ajaga kaasas käima, aga ka veidi ette nägema, kuhu see maailm liigub," selgitas Luhats ja rõhutas, et voogedastus on kindlasti see, kuidas inimesed üha enam audiovisuaalset sisu vaatavad. "Me ei saa täna enam rääkida ainult raadiost ja televisioonist, vaid meie platvorm võtab igalt poolt kõige parema, paneb ühte kohta kokku, pakendab suurepäraselt ja on üle interneti kättesaadav."
"Me näeme, kuidas Amazon ja Netflix on murdnud meie kõigi kodudesse ja pakuvad meile igapäevaselt audiovisuaalset sisu, mida me tänuga vastu võtame ja teinekord tunnetame, et siit polegi midagi vaadata," nentis ta ja tõi välja, et ERR soovib teha sama asja, aga eestikeelsena. "Piltlikult öeldes tähendab see, et sa saad vaadata näiteks sarja "Hercule Poirot" internetis eestikeelsena siis kui sulle sobib ja just nii palju episoode, kui sa tahad," selgitas Luhats ja kinnitas, et see on tulevik, mille nimel arendusosakond pidevalt tööd teeb.
Omapoolseid soovitusi Lasteekraani valikust on Toomas Luhatsil väga lihtne anda, sest tal on endal kodus kaks last, üks neist 2-aastane, teine 8-aastane. "Esimene soovitus on muidugi "Põrsas Peppa" ja kui on multikad vaadatud, siis tasub mängida ka põrsas Peppa mänge," tõdes ta ja tõi välja, et samuti on väga hea võimalus lugeda uuest keskkonnast Tähekest. "Mõned Tähekese luuletused on lihtsalt kuldsed."
"Lasteekraan täieneb iganädalaselt, esimeses faasis lausa igapäevaselt. Kavatseme väga tähelepanelikult kuulata oma kasutajat, seega õpime ja areneme koos oma väikeste vaatajatega, et Lasteekraanist saaks oodatud kaaslane igas päevas ning väga oluline on see, et tahame teha parandusi ja uuendusi vastavalt oma külaliste ettepanekutele," lisas Luhats. Kõik head ettepanekud ning tähelepanekud saab edastada kas otse lastekeskkonnas või aadressile [email protected].
ERR-i juhatuse esimees Erik Roose kinnitas, et nii värske Lasteekraan kui ka tulevikus avatav keskkond järgivad Netflixi, Amazon Prime'i ja HBO eeskuju, mis on juba aastaid maailmas trendiks. Tema sõnul ei pruugi paljudel tänapäeva noortel enam kodus telerit ollagi, seega tarbitakse nii uudiseid kui ka meelelahutussisu läbi interneti. "Millal täpselt saade telekas oli või saab olema, seda noor pere ei pruugigi teada," selgitas ta.
"Sellega tegeleleme praegu ka hanke poole peal, et piiranguid, mida tänapäeval on veel päris palju, oleks tulevikus vähem ja või poleks üldse," rõhutas Roose ja tõi välja, et tulevikus peaks oleks programmijuhtide ja saatejuhtide otsus, millal oleks kõige mõistlikum vaatajale midagi näidata. "See ei peaks olema otseselt seotud sellega, kas vanaema on seda juba näinud või mitte, pigem on see sujuv ja vaataja huvi põhine."
Kuigi voogedastus saab üha suuremat tähelepanu, siis usub Roose, et telekanalid ETV, ETV2 ja ETV Pluss jäävad ERRi jaoks lähiaastatel siiski veel põhiplatvormideks ning omasisu toodetakse just sinna. "Pigem on üksikud kommid ja maasikad, mida öeldakse, et vaadake voogedastusest, suur osa progammist jääb siiski telekanalitesse ning siin suurt revolutsiooni homme ei juhtu."