Boris Johnsoni Eestis surnud vaaremast räägitakse siiani verdtarretavaid lugusid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Boris Johnson on iga päev uudistes lootusetult sõlmejooksnud Brexiti, aga ka muude tempude tõttu. "Pealtnägija" arutas lahti Johnsoni siniverelise vaarema Auguste Karoline surma saladust. Naine suri dramaatilisel moel Eestis ning on maetud Kullamaale, andes tänini alust ka teatavateks kummitusjuttudeks.

Väikese Kullamaa küla kirikus Läänemaal lebab uhkes hauas kõrgest soost daam, kelle järeltulijast sai kolm sajandit hiljem Briti peaminister. Kuid nii nagu Boris Johnsonit saadavad vastuolud, oli omal ajal skandaalne ka tema sinivereline esiema. Eriti palju kõneainet andis tema traagiline elu ja salapärane surm praeguse Eesti alal.

Lugu algab 1780 praeguse Saksamaa aladel, kui vaid 15-aastane Braunschweigi printsess Auguste Karoline pannakse mehele endast kümme aastat vanemale Württembergi prints Friedrichile. Suguvõsade jaoks oli see kasulik partii, aga tüdruku jaoks piinade algus.

"Abikaasa tal oli suhteliselt selline omamoodi nahaalse käitumisega ja ega ta ei olnud välimuselt ka eriti ilus, teda kutsuti ju paksukeseks veel," naeris kirjanik Hinge Kaljundi. "Printsessi abikaasa pikkus oli 2,1 meetrit ja tema kehakaal oli 160 kg, mille kohta on isegi avaldatud hilisemates väljaannetes kariaktuurseid jooniseid tema väljanägemise kohta," rääkis Kullamaa kultuurimaja juhataja Loit Lepalaan.

Paar kutsuti Katariina II õukonda

Nii Kullamaa koduloohuviline Loit Lepalaan kui ka kirjanik Hinge Kaljundi on printsessi elulugu uurinud, viimane kirjutas lausa raamatu. Seda enam, et saksa printsess ja prints kutsuti diplomaatiliste suhete tihendamiseks kuulsa Vene tsaarinna Katariina II õukonda Peterburis. "On märge Katariina II arhiivis, et printsessi saabumisel Peterburi olid printsessi silmad juba tugevalt nutetud ja väga traagilisega olemisega tundus nende abielu juba tollel hetkel," sõnas Lepalaan.

Et Württembergi printsi ja printsessi läbisaamine oli pehmelt öelda nagu kassil ja koeral, mainivad nii nende kaasaegsed allikad – näiteks tsaarinna kirjas vürst Potjomkinile – kui ka hilisemad artiklid Eesti Vabariigi algusaastatel. Pole teada, kas tsaarinna püüdis printsessi moodsaid mõisteid kasutades koduvägivallast päästa, aga ta määras raske iseloomu ja käega printsi Ida-Soome kindralkuberneriks Viipurisse, 140 kilomeetri kaugusele Peterburist.

"Printsessi jättis ta enda juurde, sinna õukonda, aga kuna mees nõudis, et ta käiks ikka Viiburis teda vaatamas, siis iga kord, kui käis, pärast seda ootas jälle last. Ja see muidugi kurnas ja väsitas selle naise niivõrd ära," selgitas Kaljundi. Printsess sünnitas kokku neli last, kellest üks suri enne täiskasvanuiga. 1785. aasta jaanuaris ilmale tulnud Paul oli neist viimane. Nimelt just Pauli kauge järglane on Suurbritannia peaminister. Printsess Auguste Karoline on Boris Johnsoni vana-vana-vana-vana-vana-vanaema.

Auguste Karoline palus lahutust

Oma siniverelisest päritolust sai Johnson teada alles kümmekond aastat tagasi tänu BBC saatele "Who do you think you are?", mis uurib prominentide sugupuid. Saate ajal Londoni linnapea toolil istunud Johnsonile tuli see üllatusena, et ta on prints Pauli vallaslapse järglane ehk saladuses hoitud pereliin viis valgepäise briti poliitikuni. Boris Johnsoni vanaema vanavanaema oli prints Pauli sohilaps. Isegi kui seos tänapäeva poliitikuga tundub kauge, on see suguvõsauurijatele selge ja lugu seda tähelepanuväärsem arvestades, mis Johnsoni vaaremaga juhtus. Nimelt muutus kooselu prints Friedrichiga lõpuks nii talumatuks, et Auguste Karoline anus tsaarinnalt lahutust, mis toona oli üpris ennekuulmatu. 

Arvestades, et tegu oli tulevase Württembergi kuningaga, pidi ka Katariina II skandaali vältima. Friedrich saadeti koos kolme lapsega tagasi Saksamaale ja õnnetu printsess Eestisse lahutust ootama. Siin Koluvere lossis hakkas tema eest hoolt kandma baltisaksa kindral Pohlmann. Samas teise versiooni kohaselt elimineeris tsaarinna hoopis oma õukonnast kauni konkurendi. "Õukonnas, kus printsess liikus, seal olid ka noored ohvitserid, noored vürstid, kes ei pööranud enam niivõrd palju tähelepanu vananevale keisrinna Katariina II-le, vaid hakkasid rohkem tähelepanu pöörama hoopis printsessile," rääkis Kullamaa kirikuõpetaja Lembit Tammsalu.

Vihma käest räästa alla

Ükskõik millised olid tsaarinna motiivid, siis nägusa Saksa printsessi jaoks tähendas see sattumist vihma käest räästa alla. Temast ligi kolm korda vanema kindral Reinhold Wilhelm von Pohlmanni säravate pagunite varjust koorus aegapidi välja päris toores mees. Siiani levib rahvasuus jutt, et  mõni aeg pärast Eestisse saatmist printsess rasestus ja Auguste Karoline Frederike Luise, Braunscweigi hertsogi tütar ja Württembergi printsi abikaasa suri vaid 23-aastasena sünnitusel. 

"Kas kindral ka andis järele noore naisterahva võludele, ei oska öelda, igatahes, 1788. aastal, kui printsess suri, siis väidetavalt suri ta sünnituse käigus verekaotusse," sõnas Tammsalu. "Ja nüüd ei teagi, kas ta suri sellesse, et tal oli nurisünnitus, nii kirjades on ka, et tal on nagu nurisünnitus olnud. Või oli siis nii, et tal toimus lihtsalt verejooks ja siis kaotas teadvuse, arstiabi talle ei toodud, ja pandi ta puusärki," selgitas Kaljundi.

Saladus surma ümber

Siit läheb lugu eriti verdtarretavaks. Väidedavalt toodi puusärk surnukehaga Kullamaa kiriku kabelisse, kuid kinnikruvitud kirstust olevat kostunud hääli. "Kabeli ette pandi valvurid, et sinna asjasse mittepuutuvad inimesed sisse ei saaks. Kirjeldatakse, et öösel olla kuuldud kabelist oigamist. Mille peale siis kohalik rahvas järeldas, et printsess olla olnud varjusurmas," pajatas Tammsalu.

Kuna Karoline abikaasast sai pärast naise surma Württembergi kuningas Friedrich I, on lugu aastasadade jooksul palju huvi pakkunud, kuid Kullamaa kohalik mees Loit Lepalaan peab seda üheks suureks legendiks ja usub, et printsess suri proosalisematel põhjustel ning kogu vastsündinu jutt on inimeste fantaasia. "Ta suri vere-, see on nagu meie mõistes trombi tagajärjel, vereummistuse tagajärjel. Kusagil mainitakse ka fakti, et ta põdes hemofiiliat, et need verega seotud haigused olid tema surma põhjused," sõnas Lepalaan.

Ehkki info on kohati vastuoluline ja printsessi säilmeid maeti kirikus korduvalt, siis vähemasti ühe kirstuavamise tunnistajad rääkisid, et nägid ka vastsündinu skeletti. "Suurema remondi käigus, võeti hauaplaat üles, sealt leiti printsessi säilmed ja tema juures olid siis ka lapse säilmed," ütles Lembit Tammsalu.

Ilmselt see andis täiendavat hoogu juttudele, et piinatud printsessi hing kummitab Koluvere lossis, mis praegu kuulub eraomanikele ja tegutseb hotelli ja konverentsikeskusena.

Boris Johnson külastas 2017. aastal välisministrina Eestit ja leidis aega siin isegi tankiga sõitmiseks, kuid vaarema hauale ta ei jõudnud. Kui uskuda suguvõsauurimise saatele antud intervjuud, pakuvad talle rohkem huvi kuninglike sugulaste lossid Saksamaal.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: