Jaak Allik Venemaal vangis viibinud isast: ema ütles mulle, et isa on surnud
Teatri- ja poliitikailmast tuttava Jaak Alliku vanemaid saadab nende kommunistliku mineviku tõttu teatav kurikuulsus. Kuna mõlemad vanemad, ema enne ja isa pärast poja sündi, kandsid pikka vanglakaristust, avaldas see mõju Alliku kasvamise loole.
"Minu lapsepõlv oli mõnevõrra teistsugune, nimelt, kui ma olin nelja-aastane, arreteeriti minu isa ja isaga ma sain kokku, kui ma olin üheksa-aastane," meenutas Allik Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...".
Jaak Alliku isa Hendrik Allik arreteeriti 1950. aastal. Hendrik Alliku lähedane sõber ja endine Eesti NSV Riikliku julgeoleku rahvakomissariaadi rahvakomissar Boris Kumm hoiatas meest veel samal päeval ette. "Ta helistas ja ütles, et täna õhtul võetakse sind kinni, aga ära lase seda oma laste silme ees teha. Isa kutsus siis auto, me elasime Meriväljal, ta sõitis autoga Tallinna poole ja seal Mähe ristis tulid kaks autot ette. Seal isa arreteeriti ja rohkem ma isa viis aastat ei näinud," kirjeldas Jaak Allik.
Kui Hendrik Allik viidi Venemaale vanglasse, siis ema Olga Lauristin ütles väikesele Jaagule, et isa on surnud. "Kuna need ajad olid nii lootusetud, siis sel ajal ütles mulle ema selgituseks, et isa on surnud ja toimus ka selline asi, et isa soovitas emal lahutada abielu, et mitte minu ja õe saatust rikkuda oma rahvavaenlase mainega," meenutas Allik. Nii vahetati ka laste perekonnanimed Lauristiniks. "Kui ma 1952. aasta lõpuni olin Jaak Allik, siis kooli läksin ma juba Jaak Lauristinina," lausus ta.
Jaak Alliku ema, kes oli NSV ülemnõukogu saadik, kirjutas Stalinile pärast kohtuotsust, kus Hendrik Allikule mõisteti 25+5 aastat vangistust, et see on ebaõiglane. "Selle peale heideti ema parteist välja, tollal tähendas parteist väljaheitmine muidugi üldse igasuguse tegevuse lõppu," ütles Allik, et emal oli siis väga raske tööd leida.
Isaga hoiti kontakti kirjavahetuse teel. Jaak Allik ei mäleta, kuidas ema selgitas, miks isa korraga taas elus on, kuid Hendrik Allik kirjutas vanglast kirju ka oma pojale. Ema ja isa arutasid omavahel väikese Jaagu ootamatut huvi poliitika vastu. "See näitab seda, et ma seitsmeaastaselt lugesin ajalehti, neid ma ka tõesti lugesin ja oma esimestest ajalehtede lugemisest olevad mälestused on mul alles. Isa soov, et seitsmeaastaselt ei tohi mingil juhul poliitikaga tegeleda just seda näitab, et mitte midagi ei tulnud sellest isa soovist välja," naeris Allik, kes oli lapsena pigem introvertne laps kui õues teiste lastega seltsija.
Kui isa lõpuks tagasi tuli, käis ta varahommikust hilisõhtuni tööl. "Praktiliselt mingit igapäevast suhtlemist isaga minu elus üldse ei olnud," tõdes Allik ja tõdes, et sama kordus hilisemas elus tema endaga. "Tegelikult minu ema ja isa tegelesid minu lastega kindlasti rohkem kui mina," ütles Allik, et teatritöö on halastamatu ning tema kolm last olid tihti vanavanemate hoole all.
Alliku tütar Liis Aedmaa meenutas, et temale vanavanemad vanglajutte ei rääkinud. Hendrik Allik suri 1989. aastal, kuid vanaema Olga elas kõrge eani 2005. aastani.
Aedmaa meenutas, et kui tema hakkas tundma huvi ajaloo vastu, siis vanaema Olga enam kahjuks oma kogemusi meenutada ei osanud. "Kui meie juba küsida oskasime, ei olnud temal enam neid vastuseid meeles. Ta mäletas küll nooruseaega, aga hilisemaid asju ta enam väga täpselt ei mäletanud," ütles Aedmaa, kes meenutas, et vanaema Olga oli elu lõpuni daam.
Jaak Alliku selgitusel oli tema emal oli mõisaproua verd, isa leidis tee kommunismini pärast seda, kui oli lapsepõlves karjapoisina näinud palju ebavõrdsust. "Ta uskus sellesse maailmavaatesse, millega ta liitus 17.-18. aastase poisina ja arvas, et see on tõepoolest õige," selgitas Allik, et isa seisis inimeste esimese taseme hüvede eest.
Kuigi isa kannatas ise Stalini režiimi all ja sügavalt põlgas tegelikkust, mis toimus sügaval Brežnevi ajal, uskus ta, et kommunism toob tõelised tulemused alles pika aja pärast. "Ta oli väga pikkade ajalooperioodidega teinud endale selgeks, et see, millesse ta usub ja mis tema silme all oli jõudnud totruste ja kuritegudeni, on maailmavaateliselt õige suund," ütles Allik.
Toimetaja: Rutt Ernits