"Ma tunnen ennast töökohas väga mugavalt," mainis Rahuvarm ja tõi välja, et ta on vilepille teinud juba kümmekond aastat. "Alguses ma ei teinud üldse vilesid, ma teen kõike, millest mulle võib kasu olla," ütles ta, lisades, et ta on vajalikud oskused elust kokku korjanud. "Ma liigun inimeste seltskonnas, kes teevad ise asju, loovad uut ja on hästi loomingulise."

Kuigi Daniel Rahuvarm pidi kümme aasta vaeva nägema, et oma vilepille tootav firma plussi jõuaks, siis tänaseks elab ta ära vaid sellest tööst. "Seni ma olen pidanud end talvel veidi aitama, aga tundub, et lähiajal saan juba end ise tööle võtta," mainis ta ja tõi välja, et kuivatab puitu pikka aega, enne kui sellest saab pilli valmistama hakata.

"Viimastel aegadel, kui ma kuivatan rohkem puitu korraga, on olnud probleeme sellega, et koorega looduslikku puitu armastavad igasugused ussid ning seetõttu on mingil hetkel puud koorest paljad," selgitas vilepillimeister ja lisas, et kuigi ta on õppinud Tallinna ülikoolis tööõpetust, siis jättis ta lõpuks kooli siiski pooleli. "Üldained said mulle saatuslikuks."

Lisaks ühehäälsetele viledele toodab ta ka selliseid pille, millega on võimalik nelja tooni saada. "Ma ei tee nii, et võtan ühe vile korraga käsile, vaid võtan ette 500 vilet korraga."