Eestis sündinud, kasvanud ja koolitatud 11-aastase hobune Donna Anna võistleb esimest korda koolisõidus rahvusvahelisel tasemel. Donna Anna omanik, ratsutaja Dina Ellermann sai hobuse, kui viimane oli 5-kuune ja kohtub temaga igapäevaselt. "Ta on minu jaoks hästi eriline hobune. Nagu pereliige. Ta ootab mind alati. Kui ta kuuleb mu samme, siis ta kohe hirnatab."

Võistlustel on hobustel peas ka müts. "Müts on peas tavaliselt kahel eesmärgil. Tundlikumatele hobustele pannakse kõrvad pähe, et natuke summutada seda heli ja teine funktsioon on selles, et kui me oleme õues, kus parmud, kärbsed ja sääsed piinavad, siis nad hakkavad peaga raputama, et neid ära saada."

Võistlushobuste eest hoolitsetakse nagu iga tippsportlase eest. "Nemad käivad ka pediküüris, neil on oma sepp, tehakse kabjad ära. Neil on ka omad massöörid ja kiropraktikud. Neil on ikka nagu tippsportlase elu. Omad arstid, vaktsineerimised, kõik. Täispanga peale minek."

Hobuse hind on pigem emotsionaalne. Materiaalses vääringus on räägitud uhkema Porche või väiksema majakese hinnaklassist. "Koolitatud hobused on isegi tsipa kallimad. Neid on ikkagi õpetatud selliseks, et nagu Ferrari roolis – vajutad nuppe." Ellermann tunnistas, et vahel lähevad Donna Annal ka nn nupud sassi. "Sest ta tahab nii usin olla, sest ta on nii tubli," selgitas Ellermann.

Hobuse õpetamine käib läbi mängu ning looma juhib ratsanik oma kehaga. Ellermann usub, et tema hobune teeb seda kõike hea meelega.