Mihkel Kärmas Estoniale sukeldumisest: kaldun sinnapoole, et minna alla ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Estonia katastroofi pikalt uurinud ajakirjanikud Mihkel Kärmas ja Einar Ellermaa võtsid põhjalikult lahti laevahuku ümber käivad vandenõuteooriad ning jõudsid ühiselt järeldusele, et Estonia vraki juurde peaks tegema uue sukeldumise.

"Mina kaldun sinnapoole, et minna alla," ütles Kärmas Raadio 2 hommikuprogrammis, et sukeldumisel oleks kaks olulist tahku. "Niisama sinna minna tänapäeva tehnika ja võimaluste juures on üpris lihtne. Seda demonstreerisid meile selle nädala alguses ka ühed Norra dokumentalistid, kes seal juba käisid selliste allveerobotitega minu parima teadmise järgi selliseid plaane tegemas. Teine pool on see, et kui minna sinna uurimise eesmärgil, siis teha igakülgselt kindlaks niiviisi, et võimalikult vähe vaidlust tekib selle üle," selgitas Kärmas.

Kärmas on uurinud katastroofi pea terve oma karjääri jooksul, sest ajaloo esimese "Pealtnägija" esimene lugu rääkis Estonia katastroofist. Estonia uppus 1994. aastal 25 aastat tagasi.

Kärmase sõnul loodab ta väga, et ametlik uurimiskomisjoni raport peab paika ning vandenõuteooriad Estonia ümber ei kanna vilja. "Kui see ametlik versioon ei ole õige, selles mõttes, et seal tõesti on mingisugune kuri käsi, siis me tegelikult räägime sellest, et keegi kas ettevaatamatusest, mingisuguse kontrolli alt väljunud sündmusteahela tõttu või lausa sihilikult põhjustas massimõrva ja see järeldus on ju täiesti uskumatu ja veel enam, keegi seda siis veel varjab," põhjendas Kärmas.

Tegelikult on Estonia vrakile aastate jooksul mitu korda sukeldatud. "Üks Saksa juhtiv vandenõuteooriatesse kalduv ajakirjanik ja Ameerika miljonär rahastasid sanktsioneerimata ekspeditsiooni, mille eesmärk oli minna ja tõestada, et oli pommiplahvatus, on auk ja läksid sinna justnimelt seda tõestama," rääkis Kärmas. "Ja siis kuskil, kui nad näevad mingit auguvarju taolist asja, saab neil segu otsustaval hetkel otsa," lisas Kärmas, et ebaõnnestunud sukeldumine on täiendav nüanss linnalegendidesse.

Erinevad vandenõuteooriad

Ometi ringleb Estonia huku ümber rohkelt erinevaid kinnitamata versioone. Einar Ellermaa, kes avaldas mõne aasta eest raamatu "Estonia inimesed", kinnitas, et ka tema arust oleks sukeldumine õige mõte. "Enne need kahtlustused ei lõppe, kui see vrakk on uuesti igakülgselt läbi uuritud," arvas ta.

Praegu on Estonia kaetud nii liiva kui ka kruusaga, mis teeb vrakile sukeldumise keeruliseks. Palju on arutatud selle üle, et laevakere peidab endas suurt auku, mis võis tekkida sinna plahvatuse tagajärjel.

Laeva põhjas oleva augu osas on aga tunnistajaid nii poolt kui ka vastu. Kõige enam kuuldi laeva sees metalseid kolksatusi, mitte tingimata plahvatusi. "Tõenäoliselt kõige kõvem pauk oli, kui lainete mõjul visiir lendas vastu laeva esiotsa," selgitas Ellermaa.

Ellermaa on veendumusel, et Estonia uppus sellepärast, et sajad tonnid vett tungisid avatud esiosa kaudu laeva ning jutt visiiri hilisemast eemaldamisest vrakilt pole tõenäoline. Seda, et uppuval laeval tõesti visiiri polnud, kinnitavad ka need, kes laevalt vette pääsesid. "Nemad nägid, et laev seisis mingi aja poolpüsti põhjas. Ta oli liiva sisse ahtriga vajunud ja kuna vee sügavus on 80 meetrit ja laev on 155 meetrit, siis seisis püsti ja kõik nägid, et ta oli ilma ninata," ütles Ellermaa.

Kärmase sõnul teeb loo keeruliseks see, et puuduv visiir ei tähendanud tingimata puuduvat või lahtist rampi. "Neid inimesi, kes nägid, et ramp oli lahti, sisuliselt ei ole. Küll on aga viis tunnistajat, kes ütlevad, et erineval hetkel, kui laev juba kummuli oli, oli ramp suletud asendis. Lõpetades sellega, et mingid inimesed hüppasid viimasena selle suletud rambi pealt vette," selgitas Kärmas, miks võib puuduva visiiri põhjendus laeva uppumise kohta küsimusi tekitada.

Vandenõuteooriaid süvendab seegi, et vrakile valati sihilikult peale kruusa ning arutuse all on olnud ka betooniga katmine. "Ühel hetkel oli täiesti tõsine plaan. Töid alustati, et katta ja see kruus ja liiv, mis sinna peale valati, oligi vundamendiks tulevasele betooniga katmisele," ütles Kärmas, kelle sõnul olid asjaolud arusaamatud, miks sellest lõpuks loobuti. 

Salastatud dokumendid

Kärmase sõnul on fakt, et laeva väljumine hilines, kuid saladus on see, kelle pärast ta hilines. "Mõned tunnistajatest räägivad, et nad tõesti nägid silmatorkavalt salapärast, võib-olla isegi militaarse välimusega ja konvoi saatel pardale viimasel minutil kihutanud masinat. Oletame, et see kõik on õige, sealt on veel pikk samm selleni, et öelda, et viimasel hetkel pardale läinud võib-olla militaarne saadetis põhjustas selle laevahuku," lausus Kärmas.

Ellermaa sõnul ei olnud 15-minutiline hilinemine midagi erakordset.

Kärmase hinnangul vastab tõele, et mingi osa Estoniaga seotud materjale on nii salastatud, et ükski ajakirjanik ei ole saanud neid läbi sirvida. Ka Eestil on selliseid pabereid. "Iseasi, kui väärtuslikud need paberid on. Inimesed, kes on neid näinud, kellel on riigisaladuse luba, ütlevad, et seal on suurem osa müstifikatsioon kui asi väärt. Need ei ole liiga põnevad paberid," ütles Kärmas, et salastatud paberid ei ole tegelikult midagi erakordset.

Seda, et üheksa laevameeskonda kuulunud inimest, kelle nimed olid esialgu päästetute seas, kuid kadusid siis jäljetult, elavad nüüd varjatud elu, peavad Kärmas ja Ellermaa ebatõenäoliseks. "Mina ütlen loogiliselt seda, et kui sa tahad laeval midagi vedada, mingit salakaupa, siis milleks peab laevaperet sellesse pühendama. See ei ole absoluutselt vajalik, need, kes laevas töötavad, nemad ei pea ju teadma seda," selgitas Ellermaa.

Kärmas usub, et Estonia teine kapten Avo Piht uppus koos laevaga, sest pole loogiline, et sellises kaoses sai teadlikult kedagi vangistada ja salaja ära toimetada. "Ühelt poolt on fakt, et on palju inimesi, kaasaarvatud pealtnäha täiesti terve mõistusega isikuid, kes olid tema kolleegid, kes ütlevad, et jaa, me mingites kaadrites pärast nägime teda," ütles Kärmas, lisades, et neid kaadreid, millest räägitakse, on erinevaid ja neid aetakse ka omavahel segi.

Kärmas lisas, et sellise suure katastroofi puhul on segadus loomulik. Üks mees, kes laevale üldse ei pääsenud, oli hiljem nii hukkunute kui ka pääsenute nimekirjas. "Mees magas kodus Tartus samal ajal, kui kõik see juhtus. Suurte jamadega on ka palju segadust," lausus Kärmas.

Lisaks tõid mehed välja, et ellujäänute tunnistused on ajas palju muutunud. "Seal osad inimesed kuulati üle seitse-kaheksa korda ja need on täiesti erinevad, need muutuvad teiste jutu mõjul ja meedia mõjul," lausus Ellermaa.

Kärmas ütles, et järjekordse Estonia huku uurimise järel laseb ta nii mõnestki teooriast õhu välja. "Ja järgmise nädala "Pealtnägijas" valmistan võib-olla mõnedele pettumuse," tõdes ta.

"Paljud vandenõuteooriad lähtuvad justkui sellest, et universumil on direktor, eks sundis vaikima Eesti, Rootsi, Soome valitsused, kaitsepolitsei ja politsei," lisas Ellermaa, et vandenõuteooriatesse tuleks suhtuda ettevaatlikult.

"Pealtnägija" lahkab Estonia teemat järgmisel kolmapäeval kell 20 ETV eetris.  

Toimetaja: Rutt Ernits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: