"Pealtnägija" üks legendaarseimaid lugusid on tänase päevani poltergeisti jälgede ajamine. Kersna tõi loo eetrisse 2004. aastal, käies Tallinnas Risti tänaval asuvas korteris, kus möllas kummitus. Legendaarne "Pealtnägija" duo Kersna ja Kärmas naeris "Vikerhommikus", et inimesed tunnevad siiamaani huvi, kas lendav saabas selles loos oli lavastatud või mitte.

Saatejuht Sten Teppani küsimusele, kas saatejuhtidel on olnud kunagi kiusatust kasutada lugude põnevamaks muutmisel telemaagiat, vastas Kärmas, et "Pealtnägija" ebaausaid võtteid ei kasuta. "Sa räägid praegu niimoodi nagu me tõesti oleksime selle lavastanud ja see saabas oleks lennanud. Ja ma läksin sinna Risti tänavale ja istusin seal ööd otsa üleval ja võib-olla tegin ka kõik koputused, loopisin nugadega ja värvisin köögiseinad pasteedi ja ketšupiga kokku," lisas Kersna irooniliselt.

Kärmase sõnul jääks alatuid võtteid kasutades üsna ruttu vahele. "See maksaks nii kallilt kätte, et seda ei ole mõtet kindlasti teha," tõdes ta.

"Pealtnägija" vahendusel on tele-eetrisse jõudnud aastate jooksul mitmed valgustkartvad teemad. Kärmase sõnul istub praegu riiulil täpselt kaks sellist lugu, mis võiksid tugevalt Eesti avalikkust raputada. Enne avaldamist tuleb saatetiimil aga põhjalikult mõelda võimalikele tagajärgedele. "See on uus normaalsus, kui vanasti ähvardati kantpeadega, siis tänapäeval advokaatidega," ütles Kärmas, et trellide taha sattumist ta ei pelga, kuid vaeseks võib küll jääda.

Esimene "Pealtnägija" oli eetris 20 aastat tagasi 29. septembril. Reedel jõuab eetrisse Vahur Kersna autorisaade "Pealtnägija fenomen", mis meenutab ka kurikuulsat saapalendu. Saade on ETV-s 27. septembril kell 20.00.

Saatuse keerdkäigud

Kersna ja Kärmas tunnistasid, et oma esmakohtumist nad ei mäleta, kuid kui Kärmas telemajja jõudis, oli Kersna juba kogenud teletegija. "Kellelgi tekkis geniaalne idee, et panna kokku kaks komponenti - Eesti Ekspressi toimetuses selline hea ajakirjanduse tegemine ja Eesti Televisiooni pealt hea televisiooni tegemine. Ehk võeti Eesti Ekspressist teatud ajakirjanikud ja pandi neid televisiooni poolt kureerima Vahur Kersna," meenutas Kärmas, kuidas sündis "Pealtnägija" eelkäija "Õhtune Ekspress". 

Kui saateid oli purgis umbes kümnejagu, pöörati pilgud noorele Ekspressi ajakirjanikule Mihkel Kärmasele. "Ma läksin seda "Õhtust Ekspressi" proovima, jäin selle ree peale ja siin ma nüüd olen," lausus Kärmas.

Kersna sõnul oli Kärmas algusest peale asjalik ja töökas. "Ta mõjus väga värskena, ta oli uue aja mees. Selliseid ajakirjanikke ei olnud Eesti Televisiooni ekraanil olnud - lisaks sellele, et ta oli noor, oli ta hea ja usaldusväärne. Ma arvasin, et temast saab asja ja ei eksinud seekord," ütles Kersna.

Suur vapustus saabus 2007. aastal, kui Kersna teatas saatest kõrvalejäämisest. "See on "Pealtnägija" ajaloo üks kõige pöördelisem moment. Me olime kaheksa aastat selleks hetkeks teinud nii, et ekraanil virvendasid Kersna ja Kärmas. See lugu on, nagu ikka kõik lood, keerulisem. Tegelikult alguses otsustas Vahur jääda isapuhkusele ja siis oli segaduse periood, kas ta tuleb tagasi," meenutas Kärmas.

Kuigi tegijad olid juba lootusrikkad, et Kersna naaseb, olid saatusel teised plaanid. 2007. aastal diagnoositi Kersnal müeloomtõbi. "Ma ei tea, kuivõrd ta ise alguses teadis, kui ränk haigus see on ja veel vähem teadsime meie. Algul ei öeldud ka, et see probleem on haigus, nii et seal tekkis igasuguseid müstifikatsioone, segadusi ja Eesti Televisiooni sees ei olnud ka asjad üldse selged," meenutas Kärmas.

Kärmase sõnul oli see tagantjärele vaadates väga dramaatiline, kuid sundis saatetiimi mõtlema uues suunas. "Kõik edasised meeskonnavahetused on olnud sunnitud käigud, mis tol ajal on olnud valusad, aga andnud ka selle pikaajalisuse," ütles Kärmas.

Kärmas uskus lõpuni, et Kersna saab terveks ja tuleb saatesse tagasi. "Katkestamise mõtteid on hiljem ka olnud, aga see oli üks kõige keerulisem periood," tunnistas Kärmas.