Täna tuli teade, et tulete Vikerraadio peatoimetajaks kuu aja pärast. Olete neli aastat ajakirjandusest eemal olnud, kas tõmbas tagasi?

Eks ta vist ikka ole niimoodi, et hunti kisub metsa poole. Midagi ei ole teha, nii see on.

Kas on juba plaane, mida te sellel tööl tegema hakkate?

Sellele väga üheselt vastata on ju raske. Üks on see, mida sa kuulajana, vaatajana, lugejana kõrvalt näed. Teine on see, et kuidas saada selgust, kui mingid otsused, valikud on tehtud, siis kuidas see seestpoolt paistab. Kui ma ütleks, et miski ei muutu, ei räägiks ma tõtt. Aga kui ma ütleks, et ma täna väga selgelt julgen öelda, mis muutub, siis tõenäoliselt oleks see liiga ennatlik ja vastutustundetu, sest tõenäoliselt on väga palju asju, millest tuleb ka seestpoolt aru saada. Vikerraadio ajalugu saab alguse 1967. aastast, aga ringhäälingu ajalugu võime me Eestis lugeda alates 1926. aastast. See jaam on väga pika ajaloo ja traditsioonidega ja täna väga professionaalselt tehtud. Üks kõige raskem ülesanne sellistes olukordades ongi see, et kui sa oled liider, kuidas hoida sellist vormi ja motiveerida raadiojaama ja tema meeskonda edasi pürgima.

Kuna Vikerraadio on Eesti kuulatavaim raadiojaam, siis põhimõtteliselt on ju võimalik öelda, et laseme vanas vaimus edasi.

Jah, aga ma viitasin ka sellele, et see jaam tõenäoliselt on ka see, mille pealt väga paljuski, kui Eesti taas vabaks sai, hakkas ka eraringhääling kasvama ja oma plaane tegema. Ja täna me võime küll öelda, et raadiomaastik on suhteliselt välja kujunenud, aga liidrile seab see ikkagi veel kõrgemad nõudmised. Panna ennast kogu aeg pingutama, vaatamata sellele, et sa oled liider - see on keeruline.

Kui te Vikerraadiot kuulate, kas teile jääb praegu millestki puudu? Või on midagi liiga palju? Muusikat, arutelu, problemaatikat jms?

Ei saa küll nii öelda. Eks meedia sotsioloogia on pisut keerulisem, kui kõrvaltvaatajale, kuulajale see paistab, aga eks siin kehtib ka see seadus, et kui teile meeldib süüa vorsti ja te tahate seadusekuulekas olla, siis on parem, kui te neid kõiki asju ei näe, kuidas neid tehakse.

Kui ammune see teadmine teie enda jaoks on, et te siia majja tööle tulete?

Nädal aega.

Kas vanast kohast, õiguskantsleri büroost tulete raske südamega ära?

Paraku küll. Eks alati on lihtsam töökohta vahetada, kui sa lahkud tüli või rahulolematusega. Kui selliseid asju ette näidata ei ole, siis sellise otsuse tegemine ei ole kunagi lihtne.