Teravmokk-ninasarvikuid on looduses alles vaid veidi üle 5000 looma. Maailma looduskaitseliidu punases nimistus on nad kantud kriitilises seisundis olevate liikide nimekirja.

Kaheaastane ninasarvikutüdruk Kibeta on esimene Eestis sündinud ninasarvik.

Ninasarvikupäeva kava:

Kell 12 pääsevad ninasarvikud veidi metsikumaks muudetud õueaedikusse.

Kell 12.30 räägib Tallinna loomaaias elavatest Kibibist, Kigomast ja Kibetast nende talitaja Marika Hiob.

Ninasarviku maalimise töötuba juhendab kunstnik Helina Tilk.

Maailma ninasarvikute päeva (World Rhino Day) tähistatakse igal aastal 22. septembril juba alates 2010. aastast, mil sündmus Lõuna-Aafrikas esmakordselt välja kuulutati. Tallinna loomaaed võtab osa maailma ninasarvikute päeva tähistamisest alates 2012. aastast.

Päeva eesmärgiks on eelkõige tõmmata tähelepanu ninasarvikutele ja neid puudutavatele küsimustele maailmas. Tänaseks on sündmusest välja kasvanud ülemaailmne koostöö, mis koondab ninasarvikute oleviku ja tuleviku pärast mures olevaid mittetulundusorganisatsioone, loomaaedu, erinevaid organisatsioone ja ettevõtteid. Maailmas on viis liiki ninasarvikuid. Kaks liiki: teravmokk-ninasarvik ja laimokk-ninasarvik, tuntud ka kui must ja valge ninasarvik, elavad Aafrikas, kolm liiki: india, jaava ning sumatra ninasarvik aga Aasias. Ninasarvikute olukord on kriitiline. Jätkuvalt lokkab salaküttimine sarvede omastamiseks, kaovad elupaigad ja saastatakse keskkonda. Ninasarvikute elu on ohus ka sõdivate riikide territooriumitel.