Hans H. Luik: Vene propaganda on tõsine oht ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold/ERR

Saates "Hommik Anuga" käis külas Hans H. Luik, kelle välja antav Eesti Ekspress tähistab 30. sünnipäeva.

"Pühapäeviti ma uudiseid ei loe, välja arvatud Sunday Times, mille digitellimus mul on," kommenteeris Luik. "Üldiselt ma alustan pühapäevi sellega, et ajan oma poegi nutiseadmetest välja ja õue, keda rulatama, keda aerulauatama, ma elan nimelt Pirita jõe kaldal."

Hans H. Luik võttis kätte esimese Ekspressi 22. septembrist 1989. "Kommunistide ajal oli lehel kolm värvi: must, valge ja kas punane või roheline, aga miks see leht siin on värviline? Juhtus see nii, et kommunistliku partei trükikoda keeldus meie lehte trükkimast, kuna tsensor ei andnud sellele luba. Minu nõukas klassivend Hannes Tamjärv viis mu siis käekõrval raamatutrükikotta. Ka sinna oli partei keskkomiteest tulnud kõne," jutustas Luik.

"Ma arvan, et selle võis mõni mu hilisem kolleeg, näiteks Toomas Leito. Mille peale aga trükikoja direktor ütles, et alati väga huvitav nõu saada, aga ma ei ole teie partei liige. Ja nii pärast sabistamist lasti meid trükki," meenutas Luik.

"Edasi oli juba Tallinna tänavatel nõudlus kahe asja järele: Kofkini pingviinijäätis ja Eesti Ekspress," ütles Luik. "Ma olin tollal ainus mittekommunistist peatoimetaja Eestis, me püüdsime kohe kirjutada selgemalt kui teised ja asjast."

Tolle aja nämmutava ajakirjanduse kontekstis tõi otsene ja julge stiil ka pahandusi. Luik tõi näite, et kui 1989. aastal ilmus Toomas Liiva lugu "Edgar Savisaar: Rahvarinne, see olen mina", siis vaadati viltu. "Kui ma läksin oma endisse töökohta Kultuur ja Elu toimetusse, siis seal vaadati mind nagu praegu intellektuaalide seltskonnas vaadatakse Mart Helmet. Mulle heideti ette: kas sa tahad perestroikat kõigutada!"

Luik kirjeldas ka toimetuse elu algusaastail: "Mobiiltelefone polnud, kõik kogunesid nagu mesilased sinna toimetuse ühe telefoni ümber. Puudus oskus delegeerida. Pikad tööpäevad tulid paljuski ka organiseerimatusest ja tagatipuks, nagu algajatel ikka, kui oled just punkti pannud, siis läheb fail kaduma."

Teravamaid seiku meenutades tõi Luik välja oma intervjuud Tallinnas pesitsenud mafioosodega, mil juhtus nii, et pärast intervjuud tapeti nii Krasnodari päritolu Mihhail Gorbatšov kui armeenlane Vartan.

Tänast meediat vaadeldes tõi Luik peamise murekohana välja Vene mõjutustegevuse Eesti suunal, mille ohvriks langevad eesti keelt mitteoskavad vene rahvusest Eesti noored. "Täiesti normaalsed ajakirjanikud muutuvad Venemaal propagandistideks, lisaks on Peterburi äärelinnas trollivabrikud ja kui siin elav noor ei saa koolist kaasa eesti keelt, siis ta langeb Vene propaganda mõju alla. Ning see on hästi tehtud propaganda, teatraalne, stuudios minnakse kaklema," nentis Hans H. Luik.

Vaadake kogu intervjuud videost.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: