"Pealtnägija" viis vaataja Eestis alaliselt asuvasse eriüksuste salajasse baasi ({{commentsTotal}})

Foto: "Pealtnägija"/ERR

Eesti on deklareerinud, et USA on sisuliselt meie suurim julgeolekupartner ja -garant. Seni teadsime NATO üksustest Tapal, aga ei teadnud, et kusagil Eestis baseerub ka salajane Ameerika eriüksus, mis koosneb sarnastest võitlejatest, kes nabisid kinni Osama bin Ladeni. Asi hakkas ilmsiks tulema, kui ETV saate "Pealtnägija" üks autoritest Anna Pihl märkas kaitse-eelarves üht spetsiifilist rida.

Läinud aasta lõpus jäi "Pealtnägija" toimetusele USA kaitseministeeriumi avalikke järelevalvedokumente sirvides silma üllatav sissekanne – maailma võimsaim militaarriik eraldab 2019. aastal Eestile 15,7 miljonit dollarit spetsiifilise objekti tarbeks. Eestisse rajatakse eriüksuse treeningbaas mitmekülgsete võimalustega, seal hulgas näiteks langevarjude kuivatustorni ja sisetingimustes köitega laskumise treeningu võimekusega. "Rajatis pakub vajalikke võimalusi meeskondade operatsioone kavandada, turvalises keskkonnas relvi ja varustust hoiustada ja hooldada ning treeninguid läbi viia," sedastab USA riiklik dokument.

Nii välis- kui Eesti meedias on aastate jooksul spekuleeritud, et Balti riikidesse paigutati alaliselt USA eriüksused, kuid alati lükati need kõlakad sama kiirelt ümber. "Pealtnägijal" kulus pea pool aastat ja väga palju läbirääkimisi, kuni ühel kenal päeval avastasid saatetegijad end salajases baasis kusagil Eestis. Selle asukohta nad avaldada ei tohi.

"Oleme siin pidevalt kohal aastast 2014 ja meie tegevus nõuab tihtipeale olemasolevate ruumide laiendamist," rääkis USA armee kolonel, Euroopa erivägede vanemohvitser Kevin Stringer.

Filmimise ajal erioperatsioonide väejuhatuse ülem olnud, praegune Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi lisas, et ta näeb iga päev mõnda ameerika sõdurit. "Iga reede ma istun koosolekul ameeriklastega koos, kus nad siis räägivad, mida nad nädala jooksul teinud on, millised on nende probleemid, nende vajadused, ja siis me räägime läbi, mis järgmine nädal tulemas on."

Ehkki ameerika eriüksuste spetsialistid on siin nõustamas ja eestlased vastavalt Ameerikas õppimas käinud ka enne, siis nüüd selgub, et kõlakad olid õiged – alates 2014. aastast paikneb USA eliitüksus alaliselt ka Eestis. Tõukeks oli Ukraina annekteerimine Venemaa poolt ja aluseks USA-Eesti vaheline leping. Need 15,7 miljonit dollarit, mis "Pealtnägijale" eelarvereal silma hakkasid, ongi mõeldud Eesti eriüksuse baasi juurdeehitusteks, kus tegutsevad koos Eesti meestega USA võitlejad.

"Nad roteeruvad, mis tähendab seda, et nad on aastaringselt olemas, mis tähendab seda, et on enam-vähem samad üksused, mis käivad. Ja see on selles mõttes hea, et need on ka ilmselt need üksused, kes tuleksid meile appi, kui midagi juhtuks. Nad teavad, kuhu tulla. Nad tunnevad meid juba," rääkis Ühtegi.

Üleliia palju detaile "Pealtnägija" siiski teada ei saa. Eriüksused on arusaadavalt sõjajõudude üks tundlikum teema ja nendega seotud valdavalt riigisaladus. Eestisse paigutatud võitlejad on sama masti mehed nagu need, kes nabisid kinni Osama bin Ladeni. Kui kunagise maailma esiterroristi tabas USA merejalaväe eriüksus, siis Eestisse paigutati õhuväe eliittiim. Üksuse suurust ei avaldata, aga nagu selgub, hakkas neil senises baasis kitsas. Ameeriklased jagavad praegu ruume ja rajatisi ning treenivad koos Eesti kaitseväe erioperatsioonide võitlejatega. Välja arvatud kaks ülemust, kes saatele intervjuusid annavad, jäävad nii Ameerika kui Eesti võitlejad anonüümseks – teenistuses kutsutakse neid numbri järgi.

"Pealtnägija" lubatakse esimeste ajakirjanikena küll eriüksuse baasi, aga väljas võis filmida vaid lippu ja silti, sees on aknakatted alla tõmmatud.

Kui Eesti pool on faktidega eriti kitsi, siis Ühendriikide avalikest paberitest selgub, et 2019. aastaks eraldatud miljonite eest rajatakse muu hulgas kõrgetele terrorismivastastele turvanõuetele vastavad kasarmud, siselasketiir, relvaladu, jälgimisruum, aga näiteks ka langevarju kuivatustorn, kus muu hulgas saab harjutada liftišahtis laskumist. Ehitus juba käib ja peaks valmis saama järgmisel aastal.

"Pealtnägija" küsimusele, kas need ehitised kuuluvad Eestile või Ameerikale, vastas Ühtegi: "Nad kuuluvad meile, Eestile hetkel, ameeriklased on ju panustanud meile ehitistesse Ämari lennuväljal, Tapal, teistes kohtades üsna palju ja need ei ole mitte nende objektid, vaid need on meie objektid."

Eriüksustel on Ühtegi sõnul eeskätt, aga mitte ainult, kolm tegevussuunda: konkreetse keerulise sihtmärgiga rünnakud; eriluure ehk informatsiooni toomine vaenlase tagalast ja sõjaline toetus, mis tähendab, et väikesearvulise üksusega luuakse kavalate taktikalistega nippidega suure armee efekt.

Koos ei valata higi ja verd ainult treeningutel, vaid USA ja Eesti eriüksused said ühised lahinguristsed Afganistanis aastatel 2012 ja 2013. Afganistanis kontrollis tosinkond Eesti ja USA eriüksuslast 38 000 ruutkilomeetrit ehk sisuliselt kogu mandri-Eesti suurust tükki.

Ehkki siin asuvad USA võitlejad teenivad ja treenivad praegu eestlastega külg-külje kõrval, on oluline märkida, et kriisiajal ei tule nende käsud Tallinnast.

"USA eriväeüksused Eestis alluvad USA erioperatsioonide Euroopa juhatusele Stuttgardis. Seega on nad USA väejuhatuse alluvuses erioperatsioonide Euroopa juhatuse kaudu," ütles USA kolonel Stringer.

"See käsk võib olla see, et täita Eesti erioperatsioonide ülema käsku. See võib olla selline käsk ja suure tõenäosusega see ongi selline käsk," lisas Ühtegi.

"Pealtnägija" selle hooaja avasaade on ETV eetris kolmapäeva õhtul algusega kell 20.05.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: