Tuntud eestlased paljastasid oma valusa kogemuse koolikiusamisega ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Alanud kooliaasta tähendab paraku paljude jaoks ka silmitsi seismist kiusamisega. Tuntud inimesed nagu Elina Nechayeva, Mihhail Kõlvart, Mart Sander, Kerli Kõiv ja ka Mihkel Kärmas on kannatanud koolikiusu all ning jagasid oma valusaid mälestusi.

Lauljatarid Kerli Kõiv, Elina Nechayeva, Grete Paia ja Sissi, multitalent Mart Sander, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja "Pealtnägija" saatejuht Mihkel Kärmas on kõik oma ala tipptegijad, keda me teame ja tunneme hästi. Mida nii hästi ei teata on aga see, et nad kõik olnud koolikiusamise ohvrid, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

"Ma isegi täna võin meenutada neid päevi, kui sa tõused hommikul ja kooli minna ei taha, sest sa tead, et võib-olla võib-olla juba kooli ukse ees seisavad suuremad poisid, kes, kas midagi ütlevad sulle või siis midagi juhtub," meenutas Mihhail Kõlvart.

Kerli Kõiv tunnistas, et tundis ennast teismeliseaastate vältel väga üksikuna. "Nagunii ei olnud selliseid mõttekaaslasi võtta ja kui siis keegi veel raputab sellele haavale soola peale, siis tundsin ennast ikka väga tihti ka suitsiidsena. Teismelisena lõikusin ennast," avaldas Kõiv kurva saladuse.

Uuringute kohaselt kogeb umbes iga viies laps aasta jooksul koolikiusamist ja kui võtta aluseks kogu õpiaeg, läheneb see juba poolele. "Kiusamine on korduv, tahtlik haigettegemine kellelegi, kes on mingil põhjusel ebavõrdsemal positsioonil," selgitas kiusamisvaba kooli tegevjuht Triin Toomesaar.

Grete Paia meenutas, et teda kiusati halva näonaha pärast. "Ma mäletan situatsioone, kus seltskond klassivendasid siis jällegi, alati miskipärast poisid olid need nokkijad, hakkasidki enne vene keele tundi sisse käima konkreetselt, et kas sa kosmeetikust ei ole kunagi midagi kuulnud," kirjeldas Paia.

Koolikiusu alla käivad ähvardamine, solvamine, aga ka küberkiusamine. "Uuringud näitavad seda, et kiusamine mõjutab vaimset tervist ehk siis võib olla esialgu kõigest stress, kujuneb välja mingisugune ärevushäire, depressioon, suitsiidsed mõtted. Kõik sõltub sellest, kui kaua kiusamine saab kesta ja kui kaugele see läheb," lausus Toomesaar.

Elina Nechayeva jaoks oli kiusamise põhjuseks tema pikkus. "Kuna ma olin juba algklassidest alates väga pikk tüdruk suure jalanumbriga. Mul oli juba teises klassis 39 jalanumber ja olin ikka väga-väga pikk olin alati esireas," meenutas lauljatar.

Mihkel Kärmase kallal võeti samuti tema erineva välimuse pärast. "Te täna ei usu, aga mul olid väga kohevad ja suured juuksed, kui ma olin noor poiss. Ja teiseks, ma olen pooleldi poolakas, minu ema on poolatar, ta räägib küll eesti keelt, aga tugeva aktsendiga. Ma olin ebatavaline, silmatorkav ja selle kallal hakati siis nokkima," tõdes Kärmas.

Mart Sander sattus üldhariduslikku kooli eliitkoolist, mistõttu oli temagi laste seas erinev. "Ma tulin nagu mingisugune valge ükssarvik sinna lihtlaste hulka ja ikka eraldusin ilmselt väga kõvasti. Ja siis oligi, et samal ajal, kui näiteks eelmises koolis lihtsalt umbes vahetunnid veedeti sellisel veidi murelikul näol ja mõtlesid, mida Mozart oma sonaadiga öelda tahtis, siis seal veedeti vahetunnil tegelikult hoopis teistmoodi aega. Selliste füüsiliste teineteise eludesse sekkumisega," kirjeldas Sander.

Abi vanematelt ja kõrvalseisjatelt

Kerli Kõiv avaldas, et tema jaoks toimus kõige dramaatilisem kiusamine hoopis ühe õpetaja poolt. "Ma olin värvinud enda pea rõõmsalt roosaks ja see õpetaja uhkelt terve klassi ees võttis sahtlipõhjast kuskilt mingisugust roosat värvi ja pani mulle selle näkku. Tõmbas veel niimoodi demonstratiivselt mulle selle näkku ja ütles, et see sobib sulle. See oli küll üks selline hetk, kus mul tuli klomp kurku ja ma arvan, et ma kuskile nurga taha kindlasti läksin nutma pärast seda," meenutas Kõiv.

Toomesaare sõnul on täiskasvanute seas müüt, et mis ei tapa, teeb tugevamaks. Samas võib pidev kiusamine tuua kaasa erinevaid tagajärgi. "Mis see endaga kaasa tõi, oli see, et ma magasin hästi palju. Näiteks mul võis vabalt olla niiviisi, et ma olin kodus praktiliselt terve laupäeva magasin," tunnistas Kärmas.

Toomesaare sõnul võib kiusamine mõjutada psühhosomaatiliste haiguste kaudu füüsilist tervist ja ka akadeemilist edenemist. "See ei ole lihtsalt selline tühi-tähi, see mõjutab tegelikult ühe inimese eluteed päris pikka aega. Ka näiteks seda, mida ta aktsepteerib edaspidi oma suhetes," lausus Toomesaar.

Mihhail Kõlvart maandas pingeid sporti tehes, Sissi liitus eramuusikakooliga ja Kerli Kõiv valas valu loomingusse. "Ma ilmselt põgenesin tol ajal nagu ka terves omas elus ilmselt mingisugusesse loomingusse. Ma mäletan, et just need teismeliseaastad olid need, kus ma hakkasin kirjutama nagu hästi palju luuletusi, need olid kõik sellised väga sügavamõttelised ja veidi depressiivsed. Ja luuletusi, lugusid, laule ja põgenesin väga palju ka oma unistustesse," meenutas Kõiv.

Nii Sissi, Grete Paia kui ka Elina Nechayeva rääkisid kiusamise ohvriks olemisest lõpuks vanematele. "Mina isiklikult rääkisin oma vanematega, küsisin, et kuidas sellises situatsioonis käituda. Ja see väga-väga aitas mind olla üle sellest kiusust," tõdes Nechayeva.

Toomesaar ütles, et kuna kiusamine on grupisuhe, siis tuleb tegeleda kõrvalseisjaga. "Kui ma näen, et kellelegi tehakse haiget, siis kui ma vähemalt julgen ligi minna, siis ma lähengi ja ütlen, et kuulge, see, mis siin toimub, tundub mulle ebaõiglane ja lõpetage. Sa saad kutsuda õpetaja, sa saad kutsuda mõne kaaslase appi, et mitte jätta seda olukorda seal jätkuma," soovitas Toomesaar.

Toimetaja: Rutt Ernits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: