ETV saade "Osoon" vaatles kolme suvel toimunud suurüritust ja nende jäätmekorraldust, olles kohal Saaremaal Orissaares toimuval 5000 külalisega I Land Soundil, 25 000 külastajaga Viljandi pärimusmuusikafestivalil ja Tallinnas lauluväljakul toimuval laulupeol.

Näiteks laulupeol sai suppi süüa biolagunevate lusikatega, kuid laulupeoliste seas levis ka üleskutse tulla peole oma isikliku lusikaga, et jalajälge keskkonnale veelgi vähendada. "Mul on hea meel, et noored inimesed on iseäranis teadlikud sorteerimisest ja sellest, et biojäätmed ehk toit ei käi muude jäätmetega kokku. Nemad on eriti tublid," ütles peo jäätmekorralduse juht Raimo Matvere.

Pärimusmuusika festivalil oli võimalus prügi sorteerida ning kõik nõud olid komposteeritavad. Festivali jäätmekorralduspealik Kirsika Meresmaa ütles, et festivalil on kokkulepe Väätsa prügilaga ning koos vaadatakse, kuidas toit ja biolagunevad nõud aja jooksul lagunevad.

Pärimusmuusika festivalil kasutati prügi ka kaunistustena, sest sajad vinüülplaadid ja videolindid lõid meeleolu lavakujunduses. "Ma arvan, et taaskasutus või prügi kasutamine kujunduses on meie ajastu sümbol. Kunagi kasutati ruumi kaunistamiseks asju, mis olid võetud loodusest, näiteks loodusest ja nüüd me kasutame midagi, mida on ka palju ehk prügi," festivali kunstnik Triin Amur

I Land Sound on võtnud südameasjaks keskkonnasäästlikkuse. Roheprojekti I Land Green eestvedaja Kadi Aguraiuja selgitas, et projekti märksõnad on vähendamine, korduvkasutamine ja taaskasutamine. "Kuna biolagunevate toodete komposteerimise võimekuse teema on Eestis veel ebaselge, siis me otsustasime, et me loobume ja toome lauale pärisnõud," ütles Aguraiuja, et festivalil sai süüa taaskasutatud nõudelt.

Kokku koguti I Land Soundil ligi 11 tonni jäätmeid, millest 2530 kilogrammi olid pakendid, 1190 kilogrammi panditaara, 660 kilogrammi oli pappi ja paberit ning toidujäätmeid oli 1230 kilogrammi.