Vahetult enne Eesti Laul 2020 konkursi avamist kirjutas kultuuriminister Tõnis Lukas sotisaalmeedias, et tema hinnangul peaks ERR-i telesaates valitud laul olema eesti keeles. "Iseenesest on mõte positiivne - mida rohkem eestikeelset muusikat, seda parem. See oleks Eesti muusikaajaloole väga kasulik," arutles Rahula Raadio 2 hommikuprogrammis.

Samas ei näe Rahula, et see tänapäevases kontekstis juhtuda võiks. "Kui me lähtume kogu kompotist, et lõpp-punkt on Eurovisioonil, mitte et oma keelega ei saaks hakkama, muusikas pole vahet, kui on hea lugu, siis suva, mis keeles ta on, aga suures pildis on autorite valikuvabadus suurem. See on hästi piiritletud, kui on ainult eesti keel," selgitas Rahula. Seetõttu oleks Rahula sõnul kihvt, kui üritusele laekuksid lood, mis oleks läti, leedu või kasvõi türgi keeles.

Sel korral on Eesti Laulu konkursil taas uusi muudatusi. Et lauluvõistlus oleks kvaliteetsem, oodatakse Rahula sõnul juba valmislugusid, mitte demosid. "Et päris suvalisi sahtliasju ei saadetaks, et inimesed mõtleksid juba pikemalt ette ja et me saaksime varem kogu protsessi alustada. Seal on tegelikult natuke suurest Eurovisioonist malli võetud, seal peavad asjad valmis olema võimalikult varakult, et saaks televärki hakata õigel ajal tegema," ütles Rahula.

Ühe muudatusena on ka osalustasu, mis sel aastal on kaheosaline. Nimelt on loo saatmine võistlusele viimasel nädalal kaks korda kallim. Rahula tunnistas, et sellest hoolimata pole 1. septembril avatud konkursile veel ühtegi laulu saabunud.

Eesti Laulu poolfinalistid selguvad 13. ja 14. novembril, laulud tehakse avalikuks hiljemalt 1. detsembril erisaates.

Eelmisel hooajal võitis Eesti Laulu Rootsi muusik Victor Crone, keda saatis pärast Eurovisiooni edu Rootsi ja Taani raadiotes. "Tema edul Rootsis on kindlasti väga-väga suur abi, et ta on rootslane. Ma arvan, et kui ta oleks lätlane olnud, siis Läti raadiotes mängitakse rohkem kui Rootsis," analüüsis Rahula.