"Väikeprügi on üks asi, mille peale meil on kõigil tekkinud prügipimedus, kasvõi siin samas linnas. Kui maailmas suitsetatakse kuus triljonit sigaretti aastat, siis umbes neli ja pool triljonit koni lendab maha loodusesse ja ei jõua prügikasti. See reostus on palju vihasem kui kaks külmkappi kuskil metsas," rääkis Normet Raadio 2 hommikuprogrammis.

Normeti sõnul on just väikesed asjad kõige ohtlikumad ning jõuavad ringluses suure tõenäosusega merre. Sama on ka plastprügiga, mis võiks loodusesse jõudmise asemel hoopis ümbertöötlusesse jõuda. "See ongi asja mõte - ringmajandus. Kui sa oled juba pannud ressurssi ja energiat millegi alla, mis sa seda siis ära viskad, tee sellest uus toode," arutles Normet.

Normet ütles, et esimene maailmakoristuspäev oli edukas ning väljas oli 18 miljonit inimest. "Meil õnnestus ka Venemaalt välja saada umbes 100 000 inimest. Millal varem on olnud nii, et eestlane ütleb ja 100 000 venelast tuleb kodust välja? Sellist pulli ei mäletagi ajaloost. Sellel sõnumil on mõju," ütles Normet.

Septembris hakkab ka võimas koolikampaania, millega loodetakse välja saada nii palju klasse ja koole kui võimalik. "Ma usun, et see on eeskätt noorte teema, kui vaadata noori kliimastreikijaid. Mis on ka loomulik, sest nemad jäävad siia kauemaks kui minuvanused," selgitas Normet.

Normet ise on alati olnud prügi vastu võitleja, sest loodus ja prügi on kaks vastuolulist asja. Just seetõttu on Normet maailmakoristuspäeva nii suurelt ette võtnud. "Ei lähe edasi poliitikasse kindlasti praegu. Ilmselt on siin mingisugused sisemised rahuloluküsimused, millega üldse tegeleda ja millel on üldse väärtust. See on kindlasti see teema," põhjendas Normet ettevõtmist.