"Eesti riik hakkas vabanema ja mul oli võimalus minna Soome elama. Ma mõtlesin, et ma lähen nüüd rikkaks saama, ja ma sattusin sellisesse kuritegelikku rühmitusse, mis vedas salaviina," meenutas Raudver, kes jõudis sellega Soomes tegeleda ühe aasta.

Raudver tunnistas, et jõudis selle aja jooksul teenida palju raha. "Oleks võinud osta maja, autod jne." Aga Soome politsei võttis jõugu vahele ja Aivar sai 2-aastase vanglakaristuse. Vanglasse sattudes läks tuulde ka kogu aastaga teenitud raha.

Ta selgitas, et patulunastus tuli nii nagu tuleb leingi. "Alguses tuleb süüdistamine, enesehaletsus. Tekkis isegi mõte endalt elu võtta. Aga see ei õnnestunud." Ülesmäge hakkas elu minema aga Raudveri sõnul pärast seda, kui ta sai vanglast piibli.

"Seal ma hakkasin mõtlema ja võrdlema seda tarka raamatut – piiblit – ja tavalist elu meie ümber. Ma olen tõeliselt paha inimene. Minu kaudu said võimalikuks autoavariid, perevägivallad. Mida iganes veel. Miks ma pean selles osaline olema?"

Pihiisa ja armuandja

Tänaseks on Aivari uus elu kestnud üle 20 aasta. Suurema osa sellest on ta tegutsenud Samaaria turvakodus.

"Vanglast tulin kohe siia, sest keegi mind enam tagasi ei tahtnud," rääkis turvakodu püsielanik Tiit. Vanglas oli Tiit aasta vägivaldse käitumise tõttu. Seda nii perekonnas kui ka tänaval. "Viha põhjustas minu juures ainult liigne alkoholi tarbimine. Ta tunnistas, et Raudver on tema jaoks turvakodus rohkem pihiisa moodi.

Teine turvakodu elanik Stanislav sattus Samaaria turvakodusse pärast järjekordset tagasilööki. "Ma tegin ühiskondlikult kasulikku tööd siinsamas majas ja siis kuidagi see kristlik värk, hea suhtumine pani mind mõtlema, et äkki ma tahaksin siia tulla."

"Ma tahtsin oma elu jälle raamistikku saada, et tekiks jälle arusaam, millal on öö, millal on päev. Millal peaks sööma, millal magama. Mul olid kõik need asjad kadunud." Stanislav tunnistas, et tegi mitukümmend aastat järjest narkootikume. Rehabilitsioonidega kokku on ta enda sõnul kinni istunud 7–8 aastat.

Stanislav ütles, et on käinud erinevates rehabilitatsioonikeskustes, kus kõik alati ootavad temalt midagi. "Sa tead, et sa ei suuda sellele vastata. Esimest korda keegi andis mulle armu." Ta tunnistas, et oli sellest südamepõhjani liigutatud, et ei pidanud enam olema keegi teine ja valetama, vaid sai olla tema ise.

31. jaanuaril sai Raudver diagnoosi, et tal on pahaloomuline kõhunäärme kasvaja. "Ega ma ei võitle, sest ma tean, et ma olen oma laste ja töö jaoks teinud oma parima. Iga päev on auhind ja iga päevaga saan ma veel midagi ära teha. Mida pikemalt nad suudavad kained olla, ilma seadusi rikkumata olla – see on see auhind."