55 aastat loomaaias töötanud naine: kõige hullem oli, kui lõvi jäi mulle küünega kätte kinni
Tallinna loomaaias 55 aastat töötanud Anne Saluneem ütles, et veedab rohkem aega loomaaias kui oma kodus.
Saluneem meenutas, et hakkas loomaaias käima 12-aastasena ning juba siis tekkis tal tugev tahe end loomadega siduda. "See võttis kõik mu südame. Siis ma hakkasin pärast kooli käima loomaaias," ütles Saluneem ETV saates "Ringvaade", et kogu oma toonase kommiraha kulutas ta loomaaia lõvile liha ostmiseks.
Loomaaias veetis Saluneem kogu oma vaba aja pärast kooli ning toonane loomaaia direktor Karoly Stern pakkus toona 13-aastasele tüdrukule koolivaheajaks tööd. Esimese tööna pidi Saluneem valvama merekilpkonna, nüüd on naine Tallinna loomaaia 1. zoo osakonna juhtivspetsialist. "Siiamaani ma olen rohkem loomaaias kui kodus," ütles naine. Seetõttu pole naisel ka ühtegi kodulooma, sest tema loomad elavad loomaaias.
Oma töös puutub Saluneem kõige enam kokku kiskjatega. "Kui kiskja saab oma inimesel sõrme või käe kätte, siis ta võtab ära. Karusid peetakse kõige ohtlikumateks loomadeks, sest neil puudub näo väljendusmiimika," selgitas Saluneem, et ohutuna paistev karu võib läbi võre ka käpaga äsada.
Algaastatel sai naine ka omal nahal kiskjate küüsi tunda. "Taevaisa on mind selles suhtes hoidnud, et kõik on läinud õnneks. Kõige hullem oli, kui lõvi jäi mulle küünega kätte kinni. Ta tahtis mu käest lappi ära rabada ja kogemata rabas mu kätt," meenutas Saluneem üht ohtlikumat hetke.
Saluneem ütles, et tema jaoks on loomaaia loomade tulekud ja äraminekud sama emotsionaalsed nagu inimeste puhul. Saluneem meenutas, et Moskva loomaaiast Tallinna tulnud amuuri tiiger Pootsman oli esialgu väga arglik loom. "Ma vaikselt õhtuti läksin küljega ja seljaga, rääkisin juttu ja puuri ligi üldse ei läinud. Kui ma hakkasin märkama, et ta hakkab sellega harjuma, läksin sammuviisi natuke lähemale," ütles Saluneem, et lõpuks sai läbi võre Pootsmanile musigi anda.
Saluneem usub, et loomad, kellega ta iga päev suhtleb, tunnevad ka tema ära. "Nad on erinevad, nii nagu inimene - on inimesi, kes tahavad suhelda ja on neid, kes ei taha sinuga suhelda, hoiavad distantsi. Loomadega on samamoodi," selgitas ta. "Kui sul on raske või keegi ajab närvi, siis tead, kui on loomad, sa lähed ta juurde, suhtled ja kõik mure ja kurbus läheb palju kergemini üle," lisas Saluneem.
Toimetaja: Rutt Ernits