Galerii: avatud talude päeval avasid oma uksed 311 talu üle Eesti
Üle Eesti toimusid laupäeval ja pühapäeval avatud talude päevad, kui avasid oma uksed 311 talu kõikjal Eestis.
Avatud talude päeva pidulik avamine toimus laupäeval Maamehe Golfi talus, kus pakuti Vana-Võromaa maitseid, toimus Alen Veziko kontsert ning rahva meelt lahutasid ka Lasva meeskoor ja Võru võimlemisklubi Janika.
"Aktuaalne kaamera" külastas pühapäeval Kaina talu Vatslas ning Tammejuure kanepikasvatust Läänemaal.
Peremees pani Kaina talu salaja üritusele kirja
Tallinnast kiviviske kaugusel asuv Kaina talu on igati väärt hobitalu nime, sest pererahvas käib igapäevaselt pealinna kontoritesse tööle. Kui peremeest uskuda, siis loomapidajaks hakati viie aasta eest väga lihtsal põhjusel.
"Et ei läheks diivani peal paksuks, et oleks mida teha õhtul, kui aega üle jääb ja raha liiga palju on," põhjendas Andrus Kimask.
Paarikümne mägiveise pidamine on peremehe sõnul puhas hobi, millele tuleb esialgu peale maksta. Vastu saadakse poolt suve täitev heinategu ja töörõõm.
Aga et heina tehes elu igavaks ei läheks, otsustas ta sel pühapäeval võõraid külla kutsuda. Ühe atraktsioonina pakuti võimalust saada selgeks, mis vahe on heina kaarutamisel ja vaalutamisel.
"Seal vahe on see, et ühega tõstame heina üles ja kuivatame ära, teisega lükkame kokku ehk vaalutame kokku ja siis saab pressiga üles võtta," selgitas Kimask.
Kui suuremad lapsed ei jõudnud traktorisafarit ära oodata, siis väiksemad kasutasid võimalust kanu peost toita ja veiseid lähemalt uurida. Just taluloomi tuligi koos oma vanematega uudistama kolmeaastane Eleanor.
"Minu arvates on see tore üritus, sest mitte iga päev ei ole meil võimalust lapsele talu ja selle loomi näidata. See on lapsele väga huvitav. Mulle ka," rääkis Eestis elav brasiillane Gustavo.
Eleanori ema Helena sõnul sai tema oma lapsepõlves käia tuttavate juures maaelu uudistamas, tänapäeval on avatud talude päev selleks pea ainus võimalus.
Perenaine Evelin Poomi sõnul oli tal enne avatud talude päeva kaks hirmu: et rahvas ei leia neid üles või on tulijaid kole palju. Tõeks sai viimane hirm.
Kimask pani talu avatud päevadele salaja kirja. "Ma olen teda nädal aega hurjutanud. Ma rohkem ei hurjuta, nüüd juba lasen minna," ütles Poom, vihjates, et Kaina talu osaleb ka järgmisel aastal avatud talude päevadel.
Eestlased saavad kanepikasvatusest varasemast paremini aru
Kui Tammejuure mahetalu kümne aasta eest kanepikasvatusega alustas tekitas see inimestes suurt üllatust. Juhtus sedagi, et tallu helistati sooviga leida uimastavat ainet. Nüüd on eestlaste teadlikkus kasvanud ja saadakse aru, et tegemist on toiduaine mitte narkootikumiga.
Kuna viimasel ajal on meedias palju juttu olnud Eestis müüdava toidu päritolust, siis on Tammejuure mahetalu sõnul oluline näidata, kuidas tegutsevad ausad tootjad.
"Inimesed saaksid tulla tallu ja vaadata, et ahhaa, Tammejuure siis ise kasvatab. Põllud näitame ette, siis siin me töötleme, omad kõik seadmed, millega õlisid, jahusid teeme ja samamoodi on meil ka terminal, et kõik inimesed saaksid veenduda, et siin ei ole mingit susserdamist," kirjeldas talu peretütar Karin Tiit.
Talu avas pühapäeval oma uue maheteraviljaterminali. Külalisi oli päeva jooksul arvukalt ja igaüks sai kingiks ka kanepitaime.
"Iga aasta teeme tõsise analüüsi nii-öelda kaardi ja talude järgi, kes, kus ja mis pakub ja siis paneme kaardi kokku. See aasta sattus Läänemaa. Eelmine aasta olime Raasikul ja sealpool Harjumaal," rääkis Tallinnast avatud talude päevale sõitnud Aivar.
Paljudel külalistel oli ees pikk tuur, sest plaanis oli minna vaatama kuut kuni seitset talu.
"Tegelikult ilm on ilus ja nädalavahetus ja miks mitte tulla midagi põnevat vaatama, et mitte linna peal lihtsalt niisama jalutada või randa minna," rääkisid Tallinnast tulnud Sergei ja Ksenija.
Tammejuure mahetalu valiti mullu sügisel Eesti parimaks mahetootjaks.
Toimetaja: Kaspar Viilup, Merili Nael