Mootorpurjekas alustas teekonda samast kohast, kus omal ajal avastusretk algas. Eesmärk on jõuda Antarktikasse jaanuaris, et tähistada seal mandri avastamise suurt juubelit.

Pidulik teelesaatmine algas Vene geograafia seltsi külastamisega Peterburis, millele järgnes kontsert-jumalateenistus Peterburi Jaani kirikus.

Admiral Bellingshauseni marsruut järgib üldises plaanis omaaegset avastusretke, kuid kavas on teha arvukalt peatusi nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas.

"Bellingshausen tegi Euroopas ainult paar peatust Kopenhaagenis ja Inglismaal, me teeme neid märksa rohkem, sellepärast et kui Bellingshauseni eesmärgiks oli avastada kuulus tundmatu lõunamanner, siis me teame, et lõunamanner on juba avastatud, aga me tahame propageerida seda, mida tegi Bellingshausen, tahame rääkida Eestist, tahame rääkida merega seotud teadusest," ütles ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli "Aktuaalsele kaamerale".

"Me kujutame ette üht väikest poisikest, kes istumas mere kaldal ja unistamas kaugetest maadest, nii et see seos Eesti kui geograafilise punktiga, Saaremaaga, see on ju otsene, ja sellepärast kõik, mis seondub selle mehega edasi, tema tegevs on ju mõjutatud lapsepõlvest. Sellepärast ka meie huvi selle sündmuse vastu ja selle tähtpäeva meelespidamine," rääkis ajalooprofessor David Vseviov.

"See laev kindlasti peab vastu need Antarktika jääd, see on ikkagi teraslaev. See terase paksus on mõõdetud. Ma arvan, et tema korpuse osa on väga tugev, nii et selle osas mingeid takistusi ei ole. Ilma tuleb jälgida ja teha seda kõike ikkagi korralikult merereegilte järgi," ütles laeva kapten Indrek Lepp.