Lõhnataimedest rääkides ei saa ümber lopsakatest rahvalemmikutest pojengidest, mida botaanikaaias kasvab 250 sorti, neile lisaks 20 looduslikku liiki. Osa kuninglikest õitsejatest on pea sama vanad kui botaanikaaed ise, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Pojeng on väga pikaajaline taim, ta võib kasvada ja õitseda sama koha peal sada aastat. Inimene sageli nii kaua ei ela, aga pojeng elab sada või kauemgi aastat nagu naksti," ütles botaanik Urmas Laansoo.

Kui Eesti taluaedadest on tuntud peamiselt uhked täidisõielised kaunitarid, siis Jaapanist on jõudnud meile ka nii-öelda ebatüüpilisi pojenge, kus osa tolmukaid on muundunud kroonlehe sarnaseks kraeks õie südamikus.

"Neid väga ei tunta, ehkki sorte on palju ja need on pojengiteadlikuma inimese unistuste taimed oma aeda," sõnas Laansoo.

Botaanikaed oma õiterohkusega on paradiis mesilastele, kes alates eelmisest kevadest end siin neljas tarus sisse on seadnud.

"Kui ma seda botaanikaaia mett vurritasin, siis lõhn meeruumis oli tugevam ja vürtsisem," ütles Sipre mesila mesinik Siret Kurvet. "Maitse poolest on ta tugevama, õrnalt kirbe maitsega, oluliselt intensiivsem kui meie Lääne-Virumaa raiesmike mesi."

Botaanikaaiast ja selle ümbrustest kogutud taimed annavad hea ülevaate kogu Eestimaal kasvavatest nektaririkastest liikidest.

Metoodik Tiia Jaanus ütles, et praegu kasvatatakse lausa põldude peal näiteks keerispead, veel soovitatakse kurgirohtu, naistenõgest või veiste südamerohtu, mis on kõik hästi nektaririkkad taimed.

Näitus mee ja lõhnataimedest saab õige hoo sisse laupäeval ja pühapäeval, kui toimuvad mee- ja lõhnatöötoad ning ekskursioon "Pojengid - lopsakad rahvalemmikud."

Täpne ajakava on üleval Tallinna botaanikaaia kodulehel.