"Mind hakkas ühel hetkel huvitama see, et ilmus Eesti vinüülplaatide diskograafia, kui Eesti heliplaat sai saja-aastaseks. Seal olid mõned väliseesti plaadid sees, aga rahuldavat käsitlust, kus kodu- ja väliseesti muusika saaks kokku, mulle tundus, et ei ole," ütles Eplik "Vikerhommikus", et üks asi viis teiseni ja nii hakkas pihta tema huvi väliseesti muusika vastu.

Huvi kasvas nii suureks, et Eplik käis korjeretkel Ameerikal ja kauples välieestlastelt plaate juurde. Teema ei ole muusiku jaoks veel lõppenud, sest huvitavaid avastusi tuleb igal aastal juurde. "Seda oli sellises mahus ja see oli nii laiali pillutud üle maa. Alles eile kuulasin esimest korda üht kristlikku propaganda seitsmetollist Argentinast eesti keeles," lausus Eplik.

Epliku sõnul saab ja tulebki asetada väliseesti muusika Eesti konteksti. Kuigi üks suur erinevus on Epliku sõnul see, et Eestis levis professionaalne popmuusika Eesti Raadio Meeskvarteti, Artur Rinne ja Georg Otsa esituses. "Mida meil peaaegu üldse ei ilmunud selle 50 aasta jooksul, oli asjaarmastajate muusika. Sest nõukogude ajal, kui sa tahtsid väljaspool Eestit esineda, pidid sa olema filharmooniaartist. Meil oli ainult professionaalne popmuusika. Väliseestlastel just seda ei olnud, sest mitte kedagi neil ei olnud, kes oleks olnud elukutseline laulik," ütles Eplik, et väliseesti kogukond oli selleks liiga väike.

Muusikat tehti lihtsalt põlve otsas nokitsedes, kuid side Eestiga oli Epliku sõnul ka sellisel muusikal. Näiteks tõi Eplik huvitava koosseisu paguluses sündinud Saaremaa kaksikutest, kes läksid Argentinasse tantsuartistideks, esitades Los Angelese mustanahaliste muusikat inglise keeles. "Esimesel pilgul tundub, et siin ei olegi Eestiga mingit seost, aga neil on aktsent ja neil on nagu saarlase inglise keel," tõi Eplik näite ühest toredast kurioosumist.

Epliku sõnul ilmus samal ajal kodumaal plaate vähe, mistõttu annab väliseestlaste tegevus Epliku hinnangul siinsele põneva värvingu. Väliseestlased tegid oma plaate suuresti just ESTO-de jaoks ning Epliku enda käes on paar rariteetset Olev Muska kassetti, mille tiraaž müüdi ära ühe ESTO jooksul. "Tiraažid pahatihti mõnikord tehti käsitsi 50-100 eksemplari kassettide puhul ja vinüülplaadid 200-500 eksemplari. On võib-olla paar väliseesti plaati, mis müüdid tuhandeid eksemplare, aga neid on ka 2000-4000," tõdes Eplik.

Epliku sõnul oli ka neid inimesi, kes oleks asjaarmastusele lisaks väärinud ka suuremat tähelepanu. Üks neist oli noor koolitüdruk Reet Hendrikson, kes segas Eesti rahvalaulu ja bluusi. Austraalias elanud Olev Muska plaat sai omal ajal hea arvustuse mainekas muusikaajakirjas Rolling Stones. "Seal on väga huvitavat ja väärtuslikku muusikat," ütles Eplik.

ESTO festival toimub 27. juunist 3. juulini Helsingis, Tartus ja Tallinnas. Pühapäeva õhtul esineb Eplik salajases ESTO kõrtsis Tartus.