Tallinnas võttis lipu vastu GAGi teise klassi õpilane Elisabeth. Lipuheiskamisele tuli ta koos vendadega, kes on talle vennad koolis ja kodus. "Meie jaoks on see väga suur au, et meile anti selline suur võimalus ja austus kooli poolt," sõnas Eero Ääremaa "Aktuaalsele kaamerale" ja rõhutas, et Eesti lipp on neile väga suure tähtsusega.

Eerik Ääremaa lisas, et Eesti lipp tähendabki õnne ja armastust Eesti riigi vastu. "Nagu siin kõnedes oli kuulda, siis ma arvan, et Eesti lipp on väga suur osa meie kultuurist ja üldse meie igapäevaelust," sõnas ta.

Kadrioru Saksa gümnaasiumi õpilase Annika Reinmanni jaoks on Eesti lipp kui kodu sümbol. "Eesti lipp tuletab meile kõigile meelde, kes me oleme ja mida me peaksime oma elus edasi tegema," ütles ta.

Tartus marsiti Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone juurest Eesti Rahva Muuseumisse, kus toimus kontsertaktus ja huvilistel oli võimalik vaadata Eesti kõige esimest sinimustvalget lippu.

Kaitseväe endine peakaplan Tõnis Nõmmik nentis, et ka viiskümmend aastat tagasi tähistati lipupäeva suurelt. "Ma olin sellel ajal Eesti luteriusu kirikute õpetaja Argentiinas ja Brasiilias ning me tähistasime seda päeva Buenos Aireses Eesti koguduse ruumides."

Eesti lipu tähistamine kulmineerus Otepääl

Eesti lipu üritused kulmineerusid Otepää kirikumõisa juures - paigas, kus sinimustvalge toona Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna pühitseti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahvarohke rongkäik liikus Otepää Lipuväljakult koguduse hoone juurde, kõige ees hobuvanker koos lipuga, mida saatsid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed. Täpselt nii, nagu 135 aastat tagasi.

"Ma usun, et meie praeguse ajastu üks keerulisemaid ülesandeid on tõe eraldamine valest ning oskus mitte jääda uskuma kõike, mis meie ümber räägitakse. Terad tuleb eraldada sõkaldest, vastasel juhul ei suuda me rahvana edasi liikuda," kõneles üliõpilaste seltsi esindaja Tõnn Adermann.

Kohal oli palju Otepää valla ja Tartu koolinoori. "Kõige olulisem on meie riigis ühtsustunne, mis on iga inimese vaates erinev. Mõni arvab, et oleme väga ühtne riik, mõni arvab, et saaks ka paremini. Kindlasti on just ühtsustunne see, mida noored Eesti riigis väga tahavad," ütles Otepää gümnaasiumi 10. klassi õpilane Taavi Koppel.

Otepääl on valminud esimene osa uuest lipumuuseumi ekspositsioonist. See ütleb, et Eesti on ainus riik maailmas, mille esimene riigilipp on tänaseni alles. Puutetundlik ekraan jutustab kolmes keeles sinimustvalge lugu. Kas aga lipumuuseum tuleb ajaloolisse kogudusemajja või mujale, selles pole ikka veel suudetud kokku leppida.

Teisipäeva õhtul esietendus Linnamäel Eesti lipu juubeliks kirjutatud näidend "Taevas, muld ja tulevik".

Ratas: lipp on rahva ühendaja

Peaminister Jüri Ratas ütles ERM-is peetud pidulikul aktusel, et sinimustvalge lipp on Eesti rahva keele ja kultuuri, iseteadvuse ja sihikindluse sümbol.

"Ülemöödunud sajandi lõpus koondusid sinimustvalge alla eesti soost haritlased, kes soovisid uurida ja kasvatada meie kultuuri ning identiteeti. Sellest tekkinud jõud kandus peagi edasi ka rahvale," kõneles Ratas.

"Eesti Vabariigi sündimisel väljendas sinimustvalge juba vankumatut iseolemise soovi, mida kaitsti relvaga vaenuväljadel. Pikkadel ja rasketel okupatsiooniaastatel elasid rahvusvärvid meie südames ning kinnitasid sealt aeg-ajalt päevavalgele ilmudes meie vabadusiha. Palju aastaid hiljem pühitses rahvuslipp omakorda meie iseseisvuse taastamise teed," lausus peaminister.

Ratase sõnul on fakt, et ERM-is on säilinud ka kõige esimene sinimustvalge lipp, maailma mastaabis erakordne.

Oma sõnavõtus rõhutas Ratas, et Eesti lipp on läbi aegade olnud meie rahva ühendaja ja on seda ka tulevikus. "Me tunneme seda, kui näeme tuhandeid sinimustvalgeid lehvimas üle kogu Eestimaa – meie majadel ja õuedes, meie tähtpäevadel ja piduüritustel. Olgu nendeks siis riigipühad, lipupäevad või ka perekondlikud sündmused. Igaüks neist on sobilik lipu heiskamiseks. Iga heisatud lipp näitab meie ühist meelt ja kohustusi ning liidab meid kokku," ütles peaminister ning kutsus kaaskodanikke üles heiskama Eesti lippu julgelt ja uhkustundega.