Plado sõnul saabub päevas Maa atmosfääri tonni jagu meteoriidikive. "Suurem osa õnneks põleb seal ära. Nii et Maa peale jõuab vähe. Aga aeg-ajalt ikka uudiseid tuleb, et neid on kukkunud."

"Eestis leiti viimased meteoriidid – kui me jätame nüüd Kaali meteoriidi välja – 150 aastat tagasi," lisas ta.

Meteoriite klassifitseeritakse kivi-, raud- ja segameteoriitideks. Ta selgitas, et sulamiskoorik on kindel märk, et tegemist on meteoriidiga. "Selleks, et tõestada kivimi taevane päritolu, selleks on vaja uurida tema keemilist koostist."

Plado märkis, et kui inimesed neile kivimeid uurida toovad, siis kogemusest hoolimata alati silmaga ei ütle, kas tegemist on meteoriidiga või mitte.

Kaali meteoriidist rääkides märkis ta, et praeguseks on teada, et see kukkus kuusemetsa, mitte kooli kõrvale. "Seda ütlevad meile söed, mida on leitud Kaali kraatri vallidest."

Eesti on kõige kraatristunum riik oma pindala kohta maailmas. Peale Kaali kraatri on kraater ka Neugrundis, Ilumetsas ja Kärdlas.