Pihlamägi: ilma heliprobleemita oleksime võinud paar kohta tõusta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR arhiiv/Ülo Josing

Eksperdid Juhan Paadam ja Olavi Pihlamägi ütlesid, et Eesti esindaja Victor Crone'i etteaste Eurovisiooni finaalis oli korralik, kuid puudu jäi lavalisest kohalolekust, mida näitas Hollandi esindaja ja võitja Duncan Laurence.

"Kui me paneme kaks laulu kõrvuti - võiduloo ja meie Victori - siis Victori poole pealt näeme, et natuke on powerist puudu. Siin oli powerit ja esitust nii et maa oli must ja tegelikult ei juhtunud laval eriti midagi," kirjeldas Paadam Hollandi võidulugu Raadio 2 hommikuprogrammis.

Pihlamäe sõnul sai Eesti esindaja oma etteastega täiesti normaalselt hakkama, sama ei saa kahjuks öelda tehnilise meeskonna kohta, kelle vea tõttu jäi kaadrisse laval jooksnud operaator. Lisaks oli Pihlamäe ja Paadami sõnul probleeme Eesti taustalauljate kuulmisega.

"Ma leian, et see siiski on suhteliselt suur apsakas helimeeste poolt, et nad jätavad viis inimest lava taga lihtsalt omavahel midagi tegema," oli Pihlamägi kriitiline. Tema sõnul ei olnud viga läbiv, näiteks Aserbaidžaani loo puhul oli taustalauljaid väga hästi kuulda.

"Nad kuskil kostsid ja kusagil ei kostnud. See pole päris nii, et nad üldse ei kostnud. Nad kusagil olid ja kusagil ei olnud. Kus see jama on, on raske öelda," lisas Paadam, et viga ei pruugi olla üldse Tel Avivi tehnilises meeskonnas.

Kui Paadami sõnul ei avaldanud apsud lõpptulemusele erilist mõju, siis Pihlamäe arvates oleks võinud tehniliselt perfektne sooritus Eesti tulemust kergitada. "Kui meie laulus oleks see superhea taustakoor andnud Victorile tuge, et ta ei oleks üksi olnud oma suhteliselt kitsa häälega, siis see tüsedus oleks meie laulule kindlasti olnud abiks. Ma ei julge ennustada, kas me oleksime hüpanud teisest kümnest esimesse, aga mine tea, äkki mingi koha oleks võinud ka tõusta," ütles Pihlamägi.

Paadam tõdes, et kui Eurovisiooni ülekandes üks viga on, on see kindlasti Eesti peal. Paadam meenutas 2000. aastat, kui helimeestel oli viga Inese laulu ajal. "Ma ei ole nende vandenõuteooriate pooldaja, kes ütlevad, et meile tehakse meelega. Kellelegi ei tehta midagi meelega, see on auküsimus, teha see saade niivõrd hästi kui võimalik on. On võimalikud apsud ja ma küsin jälle, et miks meie peal," lisas Paadam.

Samas rõhutas Paadam, et juba finaali pääsemine oli Eesti jaoks võit ja sellega võib olla rahul. "Selle saate ideooloogia on väga lihtne, seal on üks koht ja kõik ülejäänud on nagu on," rääkis Paadam.

Duncan Laurence'i võidulaul "Arcade" meeldis nii Paadamile kui ka Pihlamäele. "Mina pühapäeva varahommikul, kui sai teatavaks, et Holland võidab, tegin ma pärast seda nii meeletu röögatuse, et kui minult pärast seda võeti intervjuud, küsis ajakirjanik, miks mul häält ei ole. Ma lihtsalt emotsionaalselt olin seda meelt, et see laul võiks võita," rääkis Pihlamägi ja lisas, et laulu ümber oli ka südamlik lugu, mis aitas seda populaarsemaks teha.

Paadam ja Pihlamägi ütlesid, et eelmise aasta Netta võidulugu oli häbiplekk, mida meenutada ei tahaks, aga viimaste aastate puhul on näha, et populaarseks saavad lood, mis on tempokad või hingelised. "Ärme räägi, et ei ole muusikat, ikka on küll, mitte ainult show ja lavastus," ütles Paadam viidates Laurencile ja Portugali üle-eelmise aasta võitjale Salvador Sobralile.

Pihlamägi rõhutas, et ajaloos ei ole nii mõnigi kord olnud võidulaul pärast Eurovisiooni kõige populaarsem, vaid hoopis mõni laul, mis oli lõpptulemuses tagapool. Pihlamägi tõi näite, et Cliff Richard ei ole kunagi Eurovisiooni võitnud, aga on kaks korda teinud sellise hitid, et kõik eurooplased teavad. "Ma millegipärast arvan, et võib-olla üle-euroopaliseks hitiks meie laul ei kujune, aga ta Skandinaavia raadiotes on juba mängitav, see on iseenesest juba võit," ütles Pihlamägi. "Alati ei tähenda võit seda, et me oleme võtnud oma lauluga Euroopa südame," võttis Pihlamägi jutu kokku.

Paadam lisas, et trende arvestades hakkas Eesti laul erinevates tabelites vahetult enne finaali tõusu näitama. "See on huvitav, seda tavaliselt ei juhtu või juhtub harva. Ometi jäi ta sinna, kuhu ta oli algselt paigutatud ja see tekitab palju mõtlemisainet, kuidas need asjad siin maailmas üldse kokku jooksevad," rääkis Paadam.

Toimetaja: Rutt Ernits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: