"Korrespondent peab olema ühtmoodi hea ajakirjanik, hea operaator, aga ka väga hea tunnetusega monteerija. Kasuks tuleb ka autojuhtimisoskus ja loomulikult oskus inimestega suhelda, leida teemasid, olla õigel ajal õiges kohas ning mitte ühtegi sündmust maha magada," ütles Võrumaa korrespondent Mirjam Nutov ETV-le.

Teletöö kõrval teevad korrespondendid kaastööd ka raadiole. "Kõige suurem abimees korrespondendile on mõistagi mobiiltelefon, millega pääseb otse eetrisse, nii raadiosse kui ka televisiooni," avaldas Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk.

Olev Kengil on tööruumid nii Paides kui ka Viljandis, sest tema peab katma nii suurt osa Eestist. Valgamaa korrespondendil Ragnar Kondil aga piiri pole, sest tema toob meieni uudised nii Eestist kui ka Lätist. "Näitame, et kõik ei toimu üksnes Tallinnas," ütles Pärnumaa korrespondent Ester Vilgats.

Suuremates linnades aitavad korrespondente ka operaatorid, kellest ilmselt teavad nii mõnedki Verner Vilgast, kes pääses koduaias filmitud oravatega nii BBC-sse kui ka Euronewsi. Iial ei tea, mis ühest õigel ajal õiges kohas olnud hetkest võib välja kasvada. "Uudise väärtus võib tegelikult ajas kasvada. 16 aastat tagasi tegin ma Saaremaalt Nasvalt jääraja võidusõidult ühe uudise hommiku-uudistesse. Tookord ei arhiveeritud, aga eelmisel aastal leidsin ma selle Saaremaa stuudio beetakassettidelt taas üles. Tegemist oli Ott Tänaku esimese teleintervjuuga, mis jõudis ka Ott Tänakust vändatud filmi," ütles Saaremaa korrespondent Margus Muld.