Möödunud aasta Halloweeni ajal, 31. oktoobril nägid Ameerikas Ohio osariigis ilmavalgust Eesti ettevõtjatest abielupaari Mart Haberi ja Taivo Pilleri kaksikud. Täpselt kell viis õhtul sündis 2,6 kilo kaalunud Hubert ja juba neli minutit hiljem tuli järgi ka kolmekilone õde Hilda, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

"No see võttis ikka jalad nõrgaks muidugi. Hääl hakkas värisema ja jalg hakkas tudisema. See oli ikka, jah. See on ikkagi nähtavasti elu kõige suurem ime, see sünnimoment," kirjeldasid Piller ja Haber oma emotsioone.

Mart ja Taivo on koos elanud üle 20 aasta. 1998. aastal asutas paar ühise sisustusaksessuaaride ettevõte ShiShi, mille tänane aastakäive on umbes 9,5 miljonit eurot ja mis ekspordib oma toodangut, nagu kunstlilli ja jõuluehteid enam kui 60 erinevasse riiki üle maailma. Möödunud aasta 30. mail tegid mehed oma liidu lõpuks ametlikuks, abielludes lähimate sõprade juuresolekul New Yorgis. Sellel hetkel nad juba teadsid, et aasta lõpu poole toob surrogaatema ilmale nende esiklapsed.

"No ma arvan, et kuskil selline 5-6 aastat tagasi me hakkasime rohkem nagu mõtlema, aga mitte nii konkreetseid plaane pidama. Aga siis, kui siin järjest sõbrad kõik ümberringi on lapsevanemateks saanud, siis meil ühed sõbrad konkreetselt ütlesid, et kuulge, vaadake endal seda aastanumbrit ka, et kui te nüüd ikkagi otsustate seda teha, siis tehke nüüd ikkagi kiiresti või te jääte ühest elu kõige suuremast asjast ilma, põhimõtteliselt," meenutasid mehed, kuidas sündis otsus lapsevanemaks saada. 

Lapsed otsustati hankida Ameerikas, kuna seal on meeste hinnangul seadusandlus kõige paremini nagu välja kujunenud. "Seal on üle 20 aasta seda tehtud. Aga siis kõigepealt tuligi leida see agentuur, kes aitab surrogaadi otsimisega või tegelikult see toimib nagu matching. Et mitte meie ei vali surrogaati, vaid surrogaat valib meid," kirjeldas Haber, et agentuuriga tuli jagada oma elulookirjeldust.

Eesti geipaari lapsi soovis kanda 32-aastane hambatehnikust ameeriklanna Melissa, kes on abielus politseinikuga, kellega koos kasvatatakse kaht tütart. Tegemist on sügavalt uskliku perekonnaga, kes tahtis Eesti geipaari aidata.

Perevariante on palju

41-aastane Mart ja 49-aastane Taivo on alati lapsi tahtnud, ent ei soovinud lapsendada, sest pidasid tähtsaks just enda biloogiliste järglaste saamist ja kasvatamist. "Üks beebidest on väga selgelt Mardi nägu ja üks beebidest on väga selgelt minu nägu, siis seda ei ole võimalik ka varjata. Kui me tahaks seda ka saladuseks jätta, siis see ei ole võimalik, lapsed on ikka väga meie nägu," rääkis Piller, et kumbki laps kannab kummagi mehe geene. Nii ongi geneetiliselt Hilda isa Mart ja Huberti isa Taivo. Ent sünnitunnistuse järgi on mõlemad laste ametlikud vanemad. "Jah, Ameerikas väljastatud sünnitunnistus ongi niimoodi, et on siis nagu lapsevanem üks ja lapsevanem kaks," selgitas Piller. 

Haber lisas, et USA advokaat soovitas lastesaamise protsessi lihtsustamiseks abielluda. "Sellepärast saigi USA-s abiellutud, et kogu see paberimajandus seal läks ikka väga kiiresti. Et kahe nädalaga meil olid nendel lastel USA passid olemas," ütles ta.

New Yorgi Eesti saatkonnast said mehed kätte laste Eesti passid. "Kui me juba Eesti tulime, siis olid lastel juba Eesti passid olemas. Ja isikukoodid olemas ja rahvastikuregistris registreeritud," kirjeldasid mehed.

Selles võrrandis on lisaks isadele ja surrogaatemale aga veel kolmaski oluline lüli – laste bioloogiline ema ehk munarakudoonor. "Väga suur roll ongi kogu sellel asjal ikkagi ka viljatuskliinikul. Nendel on seal databaas ja me enam-vähem ütlesime, mida me sooviksime, et oleks sellist põhjamaa tüüpi," lausus Haber. Nii sai munarakudoonoriks valitud pisut punakate juustega Poola-Iiri päritolu ameeriklanna. "Meil on selline asi lepitud kokku, et kui lapsed saavad 18, siis kui lapsed tahavad saada kontakti oma bioloogilise emaga, siis nendel on võimalik võtta temaga kontakti. Lastel on selline võimalus," avaldas Piller.

Haber lisas, et juba algusest peale otsustasid nad, et räägivad lastele kohe kõik ausalt ära. "Täpselt nii seletamegi, et neid ei oleks ju siin olemas, kui ei oleks neid kahte isa. Loomulikult me mõtlesime pikalt selle peale, et kas see on õige samm või ei ole, aga samas mina võin öelda, et mind on ainult ema kasvatanud ja kogu selle lapsepõlve peale ma ei saaks küll öelda, et ma oleks kohutavalt nagu isa järgi puudust tundnud. Tõesti ei tundnud. Mul oli väga tore lapsepõlv ja meil oli väga tore pere lihtsalt koos emaga. Taivot on kasvatanud ema ja isa üles. Neid perevariante on nii palju," selgitas Haber, et töötavaid peremudeleid on parem ja üks ei ole õigem kui teine.

Kogevad inimeste toetust

Üks väga lähedane ja oluline naine Huberti ja Hilda elus on nende hiinlannast hoidja Ella. Ella on Pekingis sündinud ja üles kasvanud, ent viimased 15 aastat Suurbritannias elanud, omades seetõttu ka Briti kodakondsust. "Ta räägib ilma dialektita puhast mandariini keelt, mis on siis meie jaoks oluline. Me tahame, et lapsed õpiksid ära praegu kohe väiksest peast kasvades mandariini keele ja ka inglise keele. Me omavahel suhtleme hoidjaga inglise keeles," ütlesid Piller ja Haber. Isad räägivad lastega aga eesti keeles.

Koolis hakkavad Hubert ja Hilda käima Eestis. "Nad on juba järjekorras Tallinnas," avaldas Haber.

Mardi ja Taivo töö nõuab üle poole aastast Eestist eemal viibimist. Enamasti viivad töised tegemised Aasiasse, Euroopasse, aga samuti ka Ameerikasse. Alates Huberti ja Hilda sünnist reisitakse koos terve perega. Nii on värsked ilmakodanikud oma pooleaastase elu jooksul külastanud juba viit erinevat riiki. Alles ülemöödunud nädalal jõudis perekond tagasi tööreisilt Taist. "Kuna meil lisaks lastele on ka veel kaks koera, siis see on paras väljakutse, et see check-in ära teha. Lennukisse jõudes on selline tunne, nagu oleks maratoni jooksnud," naeris Haber.

Õnnelike värskete isade rõõmu on raske varjutada, ehkki erinevate eelarvamustega tuleb geivanematel siiski silmitsi seista. Mehed pole teinud saladust, et nende kolm aastat kestnud lastesaamise protsess läks maksma kokku ligi 100 000 eurot. See pani skeptikuid Eesti abielupaari inimkaubitsejatega võrdlema. "Põhimõtteliselt võiks ju öelda ka seda, et kogu meditsiiniline abi, mida inimesed või ka näiteks naised ja emad Eestis saavad selleks, et lapsi saada, kui selle meditsiinilise abi käigus sünnib lõpuks laps, siis see on ju samamoodi inimkaubandus, kui lapse sünd on selle resultaat," arutles Piller.

Pilleri sõnul on mõistlik niimoodi elada, et oled iseenda ja teiste vastu aus. "Ütleme, et see situatsioon ongi ju paratamatult veidikene teistsugune, et olemegi geipaar, tulid lapsed. Parem on ise ära rääkida, muidu inimesed jäävadki uskuma seda retoorikat, et näe, tellisid Ameerikast lapsed," ütles Haber.

Haber lisas, et tegelikult on inimesed olnud väga toetavad ja positiivsed. "See negatiivsus on väga väike osa ja põhiliselt ongi seal internetikommentaariumites inimeste poolt, kes ei julge seda oma näoga öelda," ütles Haber. Piller lisas, et naeratavaid nägusid vaatab perekonnale päris palju vastu. "Ja see on heasoovlik, ei vaadata kuidagi viltu," kinnitas mees.

Haber lisas, et teda ajab naerma, kui keegi kasutab väljendit homoteerull või väidab, et tema pere rikub traditsioonilisi pereväärtusi. "Aga no eks see on lihtsalt kellegi viis tähelepanu saada. Aga samas teerulliga oleks päris lahe sõita, tahaks proovida," naeris Haber. Piller lisas, et oli sõjaväes tankist. "Selles mõttes mul on suure aparaadiga sõitmise kogemus olemas küll," tõpsustas ta.