Mati Kaal: "Osooni" leitud mürakarud pidasid mesinädalaid
"Osooni" meeskond läks hiljuti võttele, et filmida kalu, kuid leidsid hoopis karud, mis "Osooni" saatejuhi Sander Loite sõnul oli uskumatu kogemus. Zooloog Mati Kaal selgitas "Ringvaate" stuudios, millega ennastunustavalt müranud karud täpselt tegelesid ja miks nad võttemeeskonda ei märganud.
"Läksime tegema kalade seiret, veendumaks, kas Laeva jõe alamjooksu taastamisel on vee-elustik selle jõe juba omaks võtnud ja meid tabas täielik juhus – kohtusime kahte karu. Alguses arvasime, et need on metssead, aga kui nad ennast püsti ajasid, siis oli päris selge, et tegemist on pruunkarudega," rääkis Loite, kes ei olnud oma silmaga varem kunagi karu päris looduses näinud. "Nii et ma olin ikkagi täiesti pahviks löödud."
Võttemeeskonda karud ei märganud. "Vaatasime, et näe, mürakarud, mürasidki omavahel ja kuna nad olid nii tegevushoos, siis me vaikselt kogu aeg liikusime neile mööda jõge paadi peal kogu aeg lähemale ja ainult põnevamaks läks," lisas Loite.
Kaal selgitas, et reeglina kuivamaaloomad ei karda, kui neile jõe poolt läheneda. "See oli esimene õnnelik juhus. Tegemist on mesikäppade mesinädalatega." Saatejuht Grete Lõbu märkusele, et need tundusid väiksemad karud, vastas Kaal, et kaugelt tundub kõik väiksem. Tegemist oli täiskasvanud karudega.
"Nad mõned päevad koos niimoodi müterdavad ja naudivad üksteist. Mõnes mõttes on see tüüpiline," lisas Kaal. Ta nentis, et ilmselt ei märganud karud võttemeeskonda ka seetõttu, et olid üksteisest nii sisse võetud.
Loite rääkis, et neil õnnestus karusid jälgida pool tundi järjest. "See oli täiesti uskumatu. See oli elu nagu loodusfilmis. Ma olin ausalt varem ainult loodusfilmist midagi sellist näinud. Nad maadlesid niimoodi, et mättaid lendas. Ma olin täiesti šokis."
Kaal kinnitas, et karude käsi käib praegu hästi. "Kui ma aastaid tagasi oma diplomitööd tegin, siis oli karusid viis korda vähem. Selles mõttes niisugust pilti oleks toona võimatu oodata."
Toimetaja: Merit Maarits