Aleksei Turovski kinnitas "Ringvaates", et keiserpingviinide tibud ei hukku esmakordselt ning ta kardab, et arvatavasti ei juhtu see ka viimast korda. "Põhjuseks on kliima soojenemine, murdus väga suur osa Antarktise mandriosa jääkilbi tükk," sõnas ta ja mainis, et need tibud, kes on parajasti selle panga peal või selle taga, ei pääsenud enam ookeani. "Ennegi on juhtunud seda, et mitme ruutkilomeetri suurune jäätükk murdus, jäi kinni ja nad ei pääsenud ookeani, selle tõttu hukkus miljoneid pingviine."

"Selline katastroof ühe päris suure populatsiooni hukk," rõhutas zooloog ja nentis, et samas selliseid keiserpingviinide populatsioone on mitmeid. "Need pingviinid, kes sealt järgi jäävad, neid võib olla mõnikümmend, mõnisada või mõnituhat, nad ei pruugi edukalt paljuneda," mainis ta, lisades, et keiserpingviinide elu on väga karm.

Ühel pingviinipaaril on reeglina üks järglane korraga. "Õige pika aja peale, üle aasta kindlasti, kas kahe või kolme aasta pärast tuleb uus järglane," ütles Turovski ja rõhutas, et järglastel läheb kolm-neli aastat, enne kui nad hakkavad ise laste peale mõtlema. "Selline linnuke õpib ja kasvab väga pikaldaselt, lapsi kiiresti teha, see ei tule kõne alla."

Zooloog ei ole kindel, kas tekkinud katastroofi on üldse võimalik tasa teha. "Kliima soojeneb, manner läheb jääst aina puhtamaks ja täiesti võimalik, et see populatsioon ei taastugi," tõdes ta ja kinnitas, et põhjas muutub ka jääkarude olukord üha katastroofilisemaks. "Jääkaru suudab väga tõsiselt oma elustiili muuta, aga pingviinid ei suuda, keiserpingviinid kindlasti mitte."