Toidu soolaga maitsetamise kohta märkis Grebenštšikov, et seda paneb ta maitse, mitte retsepti järgi. "Kui on kogemus, siis paned soola silma järgi. Ja ei eksi. Soola tuleb tunnetada."

Praegu on Grebenštšikov 33-aastane ja sellest 16 aastat töötanud kokana. "Tegelikult ei mõistnud ma kohe, et see on mu kutsumus. Aga nii lihtsalt läks. Mul oli teine haridus, majanduse alal. Õppisin ökonomistiks. Kokaks läksin tööle, kuna oli vaja õpingute eest maksta. Kööki sattudes hakkas mulle seal kohe meeldima. Kooli lõpetasin ära, aga sellest hetkest tänaseni töötan kokana. Peakokana 20-aastasest peale."

Grebenštšikov tõdes, et konkurents on Peterburis restoranide vahel tihe. "Võin öelda, et nõudlus pole eriti suur. Minul on selline üsna kitsas valdkond. Meil on gastronoomiarestoran. Restoranides on külastajaid vähe. Statistika järgi käib restoranides pidevalt 1 protsent elanikkonnast. Ülejäänud söövad kodus."

Selleks, et saada Peterburi parima restorani tiitel, tuli teha väga palju tööd, tõdes ta. "Kaks aastat tagasi otsustasin, et on aeg, ma olen valmis. Võin öelda, et lihtne see ei ole. Raskem, kui ma arvasin. Aga see tasus end ära."

Grebenštšikov ütles, et niisama tänavalt tema restorani sisse astudes võib küll vedada ja laua saada, kuid nädalavahetusel kindlasti mitte. "Oluline on töötada ka enda rahulolu nimel. Pole mõtet pidevalt võistelda uute projektide ja restoranidega, anda tuhandeid intervjuusid," nentis ta.

"Lõpuks sa ei jõua midagi ega saa millestki aru. Ma avasin enda restorani selleks, et ise naudiksin seal töötamist. Mis puutub arvustustesse, siis see polegi nii tähtis. Tähtis on kuulata rahulolevate külastajate tagasisidet. Positiivset. On vaja märgata klientide lojaalsust, tunnustust," lisas Grebenštšikov.