Vabasukelduja: üks keerulisemaid protsesse on saada hakkama rõhust tuleneva väljakutsega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

"Ringvaates" oli külas Eesti sügavaimale laskunud vabasukelduja Kaspar Eevald, kes selgitas oma eriala suurimaid ohtsid ja tõi välja mõned põhitõed, mida peab mitmekümne meetri sügavusele sukeldudes jälgima.

Kaspar Eevaldile kuulub mitteametlik vabasukeldumise Eesti rekord - 70 meetrit -, aga eesmärk on ületada 100 meetri piir. "Kaks aastat on selleks trenni tehtud ja 2020. aasta kevadel see ehk lõpuks õnnestub," ütles ta ja kinnitas, et üks raskemaid asju vabasukeldumise juures on tasakaalustamine. "See on üks keerulisemaid protsesse selle tegevuse vältel, et saada hakkama rõhust tuleneva väljakutsega."

"Mida sügavamale me läheme, seda suuremaks muutub rõhuühik, mistõttu surutakse kõik õhuruumid kokku, sealhulgas ka keskkõrv, kopsud ja kõik õõnsused," selgitas Eevald ja lisas, et neid on vaja tasakaalustada, et näiteks kõrvakiled sisse ei vajuks. "Muidu hakkab lihtsalt valus ja see on võimatu."

Samuti kinnitas vabasukelduja, et selle ohtliku ala käigus on võimalus nii pimedaks jääda kui ka ära uppuda. "Pimedaks vast nii kergesti ei jää, sest me proovime ettekirjutusi järgida, aga inimene ikka eksib," ütles ta ja tõdes, et üks võlu vabasukeldumise juures on ka enda hirmudest üle olemine.

70 meetrine sukeldumine ning uuesti pinnale tulemine võtab Kaspar Eevaldi sõnul aega umbes kaks minutit. Paanikamomenti ega tunnet, et nüüd tahaks hingata, tal aga olnud pole. "Me proovime ennetada neid ohte, ei suru rumalalt ega lähe üle mõistuse."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Ringvaade"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: