Galerii: Hundi esimest aastat rahvusloomana tähistatakse näitusega

23. aprillil tähistas Eesti rahvusloom hunt oma esimest sünnipäeva rahvusloomana. Sünnipäeva puhul avati Eesti loodusmuuseumi trepigaleriis näitus "Võsad ja villemid".
Rahvuslooma nimetamisest on möödunud aasta ning selle aja jooksul on rahvuslooma meeskond koostöös lambakasvatajate, looduskaitsjate, teadlaste ja jahimeestega otsinud ja välja töötanud lahendusi, et tagada rahvuslooma pikaajaline hea käpakäik – ehk hundid söönud, lambad terved. Avamissündmusel tutvustati ka rahvuslooma uut logo ning kokkuvõtteid rahvuslooma käekäigust tegid teiste hulgas Aleksei Turovski ja Peep Männil.
Eesti terioloogia seltsi juhatuse esimees Peep Männil ütles, et rahvuslooma valimiste ajal mõnedes ringkondades valitsenud hirmud, et hundi valimine rahvusloomaks suurendab konflikte, ei ole realiseerunud ning pigem on näha vastupidist tendentsi. "Kõige suurem rõõm on näha, et aina enam jahimehi hindavad hunti kõrgelt ning hundivihkajatest jahimehed hakkavad tasapisi vähemusse jääma," sõnas Männil.
Rahvuslooma sünnipäeva puhul Eesti loodusmuuseumis avatud maalinäituse loojateks on Tartu harrastuskunstnike stuudio ning väljapanek kannab nime "Võsad ja villemid". "Rahvusloom hunt kõnetas meid väga," ütles Ülle Koppel Tartu harrastuskunstnike stuudiost. "Hundil on Eesti rahvakultuuris üle 500 nime, üks nendest on võsavillem. Sellest tekkis mõte lahutada need kaks nime ja siis otsustasimegi need teemadena maalida: " võsad" ja "villemid"," seletas ta.
Rahvuslooma esimese sünnipäeva puhul sai hunt endale ka logo, mille on disaininud kunstnik Asko Künnap. "Hundiga on nagu kuradi või üleaedsega – annad sõrme, võtab käe. Alul oli va susi aasta loom, siis juba rahvusloom," nentis kunstnik, kes juba 2013. aastal hundile esimese logo disainis ja kolm hunti lõvide asemel vapile tõstis. Uue logol on aga üks hunt ning see võetakse kasutusele rahvusloomaga seotud tegevustes ja kodulehel.
Toimetaja: Rutt Ernits