"Ma ei kavatsenudki üldse pidada. Minu sünnipäeva peab linnateater, täpselt õigel päeval. Ma olen selles osas tagasihoidlik, ega ma pole seltskonnainimene, et pole mõtet, ma olen liiga vana. Milleks näidata skeletti teistele inimestele? Aga nad on nii veendunud, et nad peavad seda tegema, sest mul on linnateatriga väga head suhted. Ma hindan neid väga kõrgelt näitekunsti seisukohalt, meil on tekkinud side ja ma olen natukene proovinud nende eest seista ka," arutles Rammo "Vikerhommikus".

Rammo ütles, et unistab linnateatri uuest majast, kuid ei usu, et seda ise näha saab. "Ära oodata ma seda kindlasti ei jõua, ma ei usu, et ma nii kaua vastu pean, et ma näen seda uut maja. Aga neil on tõesti hädasti vaja, sest suurlavastust saab teha ikka, kui sul on ka võimalus suurt lava kasutada," ütles Rammo.

Rammo tunnistas, et tihedaid sidemeid tal oma pereliikmetega pole, pigem kohtutaksegi sünnipäevadel. "Öelge tänapäeval, kellel need sidemed on. Meil on ajapuudus, inimestel ei ole millekski enam aega," arutles Rammo.

Rammo lisas, et tütar Kai käib tema eest hoolitsemas, aga tihti ei jätku ka temal lihtsalt aega. "Tegelikult olen mina juba igatepidi üleliigne," ütles Rammo, et ei saa enam ka oma lapselapselastega tegelda. "Nüüd on nad suured, tüdruk on 11-aastane ja poiss sai juba 15. Nüüd on juba inimesed omamoodi ja hoopis teistsugused kui oli minu tütar," ütles Rammo. Rammo sõnul on noorem generatsioon täitsa metsas. "Nad ei taha lugeda, ainult televiisoris," tõi Rammo näite.