"See on nii suur õnnetus, et seda saab võrrelda ainult kui Tallinnas laululavaga juhtuks midagi või Raekojaga või Moskvas Vassili Blažennõi kirikuga. Pariisi Jumalaema kiriku puhul pole tegemist ainult ühe rahvuse või linna traagikaga, vaid kogu inimkonna traagikaga," ütles Leesi.

Leesi sõnul oli kõige traagilisem haritorni kukkumine ning ta usub, et prantslased on sündmuse järel leinas. "See lein kestab hinges päevi ja nädalaid," ütles Leesi.

Leesi rääkis, et kunstiteoste restaureerimine ja taastamine võtab aega mitukümmend aastat. "Üks asi on kindel, minu generatsiooni inimesed sellesse kirikusse enam siseneda siin ilmas ei saa," lausus ta.

Leesi ütles, et oma tähtsuse lisas kirikule 1831. aastal Victor Hugo romaan "Jumalaema kirik Pariisis", mis tõstis gooti arhitektuuri taas au sisse. "Pariisi Jumalaema kiriku trump on tema asukoht, ta asub Pariisi südames," ütles Leesi, kuid ütles, et üle Prantsusmaa on hästi säilinud gooti stiilis kirikuid veel. Ta tõi näidetena esile näiteks Reimsi ja Chartres'i katedraalid.

Leesi on käinud kirikus korduvalt, viies sinna lugematul hulgal eestlasi. Ta meenutas, et on oma reisikaaslase, saatejuht Marko Reikopiga Pariisi Jumalaema kirikut külastanud umbes kuus korda.