"Ma mõtlen, et kõik need süsteemid, mida inimesed loovad maailmas, on puudulikud ja pole täiuslikud. Aga see ebatäiuslikkus toob väga palju kannatusi väga paljudele inimestele. Kui me siin loome Eestis uut ühiskonda nii-öelda, siis ma olen mõelnud, et kui kunagi võitlesin ma lihtsalt abstraktse vabaduse eest või usuvabaduse eest või inimindiviidi vabaduse eest, siis praegu ma pigem arvan, et oluline on võidelda täiuslikemate süsteemide eest, kus inimesed saavad vähem haiget," rääkis Liiv ETV saates "Ringvaade".

Liiv on skulptuure loonud üle 30 aasta. Näitusel "Süsteemiotsing nr 2" on väljas skulptuurid, installatsioonid ja videod viimasest 20 aastast. 

Kuigi Liiv ei ole tahtnud kunagi kellegi kuulsuse najal midagi saavutada, seostatakse teda tihti pikaaegse elukaaslase, tänaseks lahkunud Vigala Sassiga. "Naised ei kuulu meestele ja mehed ei kuulu naistele. Igalühel on oma nimi ja igaüks teeb oma tegusid," põhjendas Liiv.

Huvi oma rahva pärimuse, ravimtaimede ja erinevate rituaalide järgi viis Liivi 1994. aastal Vigala Sassi(Aleksander Heintalu) õuele. Õpilase ja õpetaja suhe kasvas sügavamaks kiindumuseks ja nii pandi leivad 1996. aastal ühte kappi. Naine meenutas, et kiindus kohe ümbrusesse, hiljem tuli kiindumus ka Sassi. "Ega tal väga kerge minuga ei olnud, aga ometi meil kõik toimis ja eks kompromisse ja asju tuli mõlemalt poolt teha," lausus naine.

Liiv ütles, et Sass on talle paratamatult olnud suureks eeskujuks. Näiteks Kalevi kujule tuli Vigala Sassi nägu. "Paratamatult ikkagi on see, et kui sul on igapäevaselt nina ees inimene, keda sa armastad, siis tema näojooned tulevad," lausus ta.

Vigala Sass suri 2015. aastal ning naise sõnul on siiani temast suur puudus. "Kui sa kümme aastat põed vähki, mis vaikselt kogu aeg progresseerub, siis sa tegelikult eladki päev korraga," ütles Liiv, et tegelikult oli Sassi saatus neile mõlemale teada. Sass otsustas surra maausuliste kommete järgi.