Kulupõlengust päästetud jänesepoeg jääb vabatahtliku juurde kosumisele veel kaheks kuuks
Christel Karits käis külas kulupõlengust pisut kärsanud kasukaga, aga
õnnelikult pääsenud jänesepojal, kes kosub järgmised kaks kuud vabatahtliku juures, kuni ta kaalub 800 g ja saab loodusesse naasta.
Jänesepoeg kohe alguses ilusti lutti võtma ei hakanud. "Alguses läks mul kolm-neli otsikut. Nad närivad need ära. Alguses ei taha, sest see ei ole ikkagi tema ema piim. See on võõra maitsega ja ei ole päris see, mida tema tegelikult tahaks saada," rääkis Eesti Metsloomaühingu vabatahtlik Angela Valusheva "Ringvaatele".
Eesti Metsloomaühing sai esmaspäeval kõne Muuga päästekomandost, et nemad leidsid päästetööde käigus väikese jänesepoja. "Toodi ta mulle, ma vaatasin, et karbis on põlenud karvkattega jänesepoeg. Küsisin päästekomandolt, et mis juhtus. Ta päästeti kulupõlengu hukust."
Kulupõlengust päästetud jänesepoeg kogeb vähem stressi, kui saab olla teiste omasuguste juures. Autor: ERR
Peale ärapõlenud vurrude sai põletada ka jänesepoja ninaots. "Alguses ma kartsin, et ta sinna teiste juurde ei saa minna, sest tal oli nii tugev kärsalõhn küljes ja teised lihtsalt ei pruugi teda aktsepteerida. Ta paar päeva oli eraldi ja täna hommikul panin ta teiste juurde ja teised võtsid ta ilusasti omaks. Stressi on tal vähem, kui ta on omasuguste juures."
Õnneks jänesepojal füüsilisi vigastusi väga ei ole. "Aga ta hakkab saama vitamiine, et karvkate kiiremini taastuks. Lisaks tekkis tal see silmaprobleem. Tal tõenäoliselt oli siis suitsukahjustus, mis avaldus nii, et silmast hakkas rähma tulema ja seda peab siis naatriumkloriidiga puhastada. Ega talle väga ei meeldi, aga midagi teha ei ole."
Kulupõlengust päästetud jänesepoeg pärast lutitamist. Autor: ERR
Valusheva ütles, et kuigi jänesed võivad olla armsad, aga kui nad hammustavad, siis nad hammustavad verele.
Metsjänesed lasevad nad vabadusse siis, kui nad on 800 g täis. "Praegu ta on 300 grammi. Kuskil kaks kuud läheb sellega aega." Ta lisas, et instinktid tulevad neil ka pärast lutiga poputamist loodusesse saades tagasi. "Nendel on ka see, et kui sa lutitad teda kuskil 600–700 grammini, siis mida vähem kontakti, seda parem."
Teistest sarnastest juhtumitest rääkides märkis Valusheva, et lõpp ei ole alati õnnelik. "Rohkem on ikka surnud neid loomi." Jänestega ei saa tema sõnul 100 protsenti kindel olla enne, kui nende käpad muru puudutavad. "Iga väiksemgi ehmatus ja ta lihtsalt sureb ära. Nad on õrnakesed. Aga loodame, et saame temaga ilusasti korda."
Toimetaja: Merit Maarits