Mika Keränen peab Soome õnne olemuseks vabadust: "Ma olin seal kuu aega dressipükstes"
Juba teist aastat järjest teatas ÜRO, et kõige õnnelikum riik on Soome. Sel puhul oli "Ringvaate" otsestuudios kirjanik Mika Keränen, kes on maailma kõige õnnelikumast riigist tulnud ära maailma edetabelis 55. kõige õnnelikumasse riiki ehk Eestisse. Keränen usub, et soome õnne olemus on vabadus. Kas või vabadus käia iga päev linna peal dressides.
"Soomes ma ei pea kunagi teesklema. Eestis pead ikkagi viisakas olema, ennast korralikult sättima. Ma käin Tartu linnas väga palju dressides. Alati, kui võimalik." Ta lisas, et viimane kord, kui ta Soomes käis, ei võtnud ta Helsingisse peale dressipükste ühtegi muud paari pükse isegi kaasa. "Ma olin kuu aega seal dressipükstes. Väga hea oli."
Tal ei ole midagi korralike pükste kandmise vastu, kuid ta märkis, et Soomes on igal sammul tunda, et nad ei häbene iseend. "Mu isal oli särk, millel oli Minni hiir ja tekst "Boy Watchers Club". Ma ütlesin, et "Isa, sellise särgiga, kas sa tead, mis see tähendab?" Ta ütles, et vahet pole, odavalt ostsin poest. Sajakilone mees. Püüdsin isa kõrval 15aastasena käia, samal ajal, kui tal oli T-särgil "Boy Watchers Club" ja Minni Hiir. Aga see on hea näide sellest, et mind ei huvita – hea T-särk."
Ta märkis, et teadmisega, et soomlased on maailma õnnelikeim rahvas on sama lugu nagu PISA-ga, mille järgi peaks Soomes olema kõige parem haridus. "Eks me siis pidime leppima sellega. Kui ma kuulsin tulemustest, et soomlased on kõige õnnelikum rahvas, siis minust sai ka kohe õnnelikum selle peale." Ta usub ka, et soomlaste arusaam õnnest on laiem kui näiteks eestlastel.
Keränen rääkis stuudios ka nähtusest nimega kalsarikänni. "Kalsarikänni tähendab seda, kui sul on pikk ja väga sitt töönädal selja taga, siis milleks peaks minema kuhugi välja, kui sa võid osta endale koju õlut, veini, mida iganes. Keefiri, kui oled nii kõva mees, et ei vajagi õlut. Kange alkohol on möödunud sajand, ikka mingi kergem kraam. Oled omaette, üksi. Viskad riided seljast, oled trussikute ja maika väel ning jood vaikselt. Jumalast hea."
"Kui see asi läheb käest ära ja hakkad juba helistama eksabikaasale, siis läheb see lällamiseks, mis võib väga tore tegevus olla, aga see pole enam kalsarikänni juurde kuuluv asi," sõnas ta.
Keränen märkis, et soomlane ei häbene öelda, et ta näiteks joob üksi, et ta on rumal. Ta ei nõustunud ka variandiga, et eestlastele ei meeldi lihtsalt aluspesus toas ringi käia ja seetõttu jääb ka kalsarikänni tegemata. "Ma ei saa aru, miks toas peaks käima pükstega. Paljalt ei käi, aga nii nagu Bridget Jones. Naistel on võib-olla hommikumantel, väike vein. Ma arvan, et nii mõnigi televaataja tunneb end ikkagi ära."
Ta märkis, et kuigi kalsarikänni viljelemine aitab igapäevamured unustada, ei tähenda see seda, et iga päev peaks nii jooma. "Ikkagi selline lõõgastumise viis vastavalt vajadusele. Kui maailm on väga sünge koht. Aga ega iga päev nii ei ole."
Toimetaja: Merit Maarits