Øyvind Rangøy kinnitas saates "Hommik Anuga", et kui vaadata kõrvuti eesti ja norra keele grammatikat ja morfoloogiat, siis on tegemist väga erinevate keeltega. "Aga kui sellest üle saada ja edasi minna, siis järgmine tasand on mõttelaad ja fraseoloogia, kus meil on väga palju ühist," ütles ta ja nentis, et eesti keel on norra keelele näiteks lähedasem kui inglise keel. "Samas pole näiteks norra keeles täpset vastet fraasile "Jätku leiba!", muidugi saab midagi sarnast öelda, aga kindlat väljendit pole."

Ta rõhutas, et "Sisikond" on ikkagi eestikeelne originaallooming, mitte norra keelest eesti keelde tõlgitud luuletused. "Umbes pooled luuletused on kirjutatud täiesti algusest peale eesti keeles ja teine pool on sellised, kus ma olen midagi sarnast kirjutanud norra keeles, aga ma ei kutsuks seda tõlkimiseks, vaid neil on norrakeelsed vennad."

"Kui eesti keeles luuletamine poleks väljakutse, siis ei oleks ma seda ka ilmselt teinud," sõnas kirjanik ja nentis, et väljakutsed ongi need, mis teda käima panevad. "Esimene eestikeelne sõna, mille ma ära õppisin, oligi "sisikond", mis on nüüd ka minu luulekogu pealkiri."