Tallinna loomaaia hülgebeebi peab inimeste ette jõudmiseks veel kasvama ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Tallinna loomaaias elavad praegu kolm hallhüljest: Riia loomaaias üles kasvatatud 18-aastane emane Lielu ja 17-aastane isane Lätipoiss ning märtsikuu algul siin sündinud valgekarvaline hülgekutsikas. Tiiki ujuma ei tule ema koos hülgepojaga enne, kui pojal on valge titekarv seljast maas.

Hülgekutsikas, kes nägi 1. märtsil ilmavalgust, kosub jõudsalt. Tallinna loomaaia kollektsioonijuht Tõnis Tasane ütles ETV saates "Ringvaade", et hülgepoja tervis on sellegipoolest habras, mistõttu teda veel inimestele ei näidata. "Ta peab natuke kasvama ja teine põhjus on see, et kui hülgepoeg sünnib, ei saa ta alguses vette minna. Ta on valge karvaga kaetud, ta peab selle maha ajama ja saab alles siis ujuma minna," ütles Tasane.

Inimesed hallhüljestele meeldivad ja Tallinna loomaaia hülged pole erandiks. "Kodumaine liik tunneb ennast siin Eesti kliimas väga hästi," ütles Tasane, et hülgeid tasub vaatama tulla ka keset külma talvepäeva.

Veebruari lõpp ja märtsi algus on Läänemere hüljeste poegimise aeg. Võimaluse korral hoiavad hülgeemad sel ajal inimesest eemale. Lihtsam on seda teha külmadel talvedel, kui meri on suures ulatuses jääs. Soojematel aastatel tuleb aga leppida sellega, mida loodusel pakkuda – leida see viimane jääserv, tühi laid või üksildane rannariba, kus rahulikult poegida. Samas sobib maismaa poegimiseks vaid hallhülgele, kelle pojad oskavad ellu jääda ka lumevaestel talvedel. Viigerhülged vajavad järglaste edukaks üleskasvatamiseks võimalust peita nad lumekoopasse.

Igal aastal 22. märtsil tähistatakse rahvusvahelist hülgepäeva. Ka loomaaed ootab tuleva reede õhtupoolikul alates kella neljast huvilisi hülgetiigi juurde, kus saab proovida hülgenahas olemist ja jälgida hüljeste toitmist.

Hülged on ühed enim kütitud mereloomad maailmas. Maailma 19 hülgeliigist elab Eestis kaks liiki: Läänemere suurim imetaja kuni 300 kg kaaluv hallhüljes ning põhjapoolset päritolu tõeline jäälembene viigerhüljes. Läänemere hülgeid ohustab eelkõige mere reostumine. Kaladest ja mereselgrootutest toituvasse hülgesse kui toiduahela tipplülisse kuhjuvad merre sattunud keskkonnamürgid, need mõjutavad eeskätt looma viljakust ja elujõudu. Suur ohuallikas on ka prügireostus ning võrkudesse ja mõrdadesse takerdumine.

Toimetaja: Rutt Ernits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: