"Tuleb välja, et ma polegi päris saurus, ma teadsin seda. Ehkki ma sel aastal Eesti Laulu ei vaadanud, õnnestus kuidagi," arutles Kappel Victor Crone'i lugu kuulates "Vikerhommikus".

Muusik selgitas, et heas poploos peab olema kasvõi üks fraas, mis jääb meelde. "Lugu on täitsa okei, tal on mingisugune areng. Igatahes ma tundsin loo ära, see on hea. Kui mõni lugu on nii ilmetu, et sa enam ei mäleta, ta läheb ühest kõrvast sisse, nina juurest läbi ja teisest kõrvast välja, siis see lugu jääb meelde," kiitis Kappel "Stormi".

Kappel tõi näitena megastaar Adele'i kelle mõned lood kõlavad väga üksluiselt. "Ma ei või kannatada. Üks lugu on tal selline, see on nagu hambavalu, ta kogu aeg nutab ühes helistikus. Mõnele see võib-olla avab hingeväravad, aga mind tüütab ära," tunnistas Kappel.

Lisaks sellele kuulas Kappel ka NOËP-i, Inga ja 5Miinuse hitte ja nimetas kõiki talutavateks lugudeks, mis kõlavad paratamatult kõrvale ühtviisi. Kappel tõi näite, et poplauludel on introd väga lühikesed. "Tegemist on ju popmuusikaga. Isegi Jevgeni Onegini aegadel jäeti juba avamäng kuulamata kõrgklassi poolt, seda kuulasid ainult vaesed üliõpilased. Popmuusika on ju hitt, sa pead kohe matsu ära saama, seal ei ole aega unistada," selgitas ta.

5Miinuse puhul ütles Kappel, et sõnad olid huvitavad. "Räpi puhul on hea see, et seal inimesed hakkasid lõpuks laulusõnu ka kuulama. Seal ongi see tekst mõnikord kibeda irooniaga ja seal saab palju nalja, kui viitsid kuulata," lausus ta.